Õigusaktid
Õigusaktid, mis käsitlevad ja reguleerivad ohtlike ainete kasutamist ning piiranguid elektroonikatoodetes
1. DIRECTIVE 2002/95/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
of 27 January 2003
on the restriction of the use of certain hazardous substances in electrical and electronic equipment
of 27 January 2003
on the restriction of the use of certain hazardous substances in electrical and electronic equipment
2. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/95/EÜ,
27. jaanuar 2003,
teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes
27. jaanuar 2003,
teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes
3. DIRECTIVE 2002/96/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
of 27 January 2003
on waste electrical and electronic equipment (WEEE)
of 27 January 2003
on waste electrical and electronic equipment (WEEE)
4. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/96/EÜ,
27. jaanuar 2003,
elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta
27. jaanuar 2003,
elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta
5. DIRECTIVE 2011/65/EU OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
of 8 June 2011
on the restriction of the use of certain hazardous substances in electrical and electronic equipment
of 8 June 2011
on the restriction of the use of certain hazardous substances in electrical and electronic equipment
6. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/66/EÜ,
6. september 2006,
mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 91/157/EMÜ
6. september 2006,
mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 91/157/EMÜ
7. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/65/EL,
8. juuni 2011,
teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes
(uuesti sõnastatud)
8. juuni 2011,
teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes
(uuesti sõnastatud)
Kahtlemata on elektroonikatööstust ja ohtlikke aineid käsitlevaid õigusakte märksa rohkem.
Toodud nimekirjas esimene (teine sama dokumendi eestikeelne versioon) on põhiline, millega piiratakse elektroonikatööstuses teatud ohtlike ainete kasutamist - nendest kõige tuntum piirang on Plii (Pb). Elektroonikaseadmete koostamisel on kasutusel pliivaba jootmistehnoloogia.
Kuni 1 juulini 2006 oli põhilise joodiselisandina jootmistehnoloogias kasutusel Plii. Plii lisamine jootetinale parandas selle tehnoloogilisi omadusi, tema sulamis ja tardumisaja tegurit, tekitas ilusa, ja visuaalselt kena jooteühenduse - läikiva, sileda ja kumera oma kujult.
Muideks tänu plii sisaldusele - see ilus kena läige joodisel, kasutatakse pliid ka portselani ja keraamika värvide lisandainena samal eesmärgil - parema läike saamiseks.
Kahjuks on Plii väga mürgine aine, mis on inimese tervisele organismi sattudes kahjulik.
Varem kasutati Pliid ka autokütuses bensiinilisandina, kuid juba 1980-ndate teisest poolest alustati automootorite kütuste kasutamisel populariseerima n.ö. pliivaba bensiini (rohelise märgistusega).
Aastal 2003 võeti ka elektroonikatööstuse jaoks vastu sedavõrd oluline otsus - piirata Plii sisaldust elektroonikatoodetes. Sellest ka nimetus - Pliivaba tehnoloogia. Kasutusel ka mitmeid sümboleid elektroonikaseadmete trükkplaatidel (läbikriipsutatud Pb sümbol, sõnades PbFree vms).
Iga reegliga on nii, et selle loomisel peavad olema ka võimalused, kuidas kontrollida selle täitmist, ja hoovad, millega sundida ettevõtteid täitma uusi kehtestatud norme ja seaduse muudatusi.
Kuna areneb tehnoloogia, arenevad tooted, muutuvad vajadused ja paranevad võimalused tootearendusteks - ei ole ka käesolevas õppematerjalis toodud seadusandlikud dokumendid lõplikud.
Nendele luuakse täiendusi, lisatakse erandeid, ja nii iga aasta.
Seega on oma eriala inimestel ja spetsialistidel, konstruktoritel, inseneridel, disaineritel, kvaliteedijuhtidel vaja pidevalt jälgida muudatusi ja täiendusi, mis ka selles n.ö. RoHS valdkonnas leiab uuendamist..
