1.1.2 Koostejoonis
Koostejoonis on tehniline dokument, mis annab üksikdetailidest koostatava toote kokku panemiseks, kontrollimiseks ja katsetamiseks vajalikud kujutised ja tehnilised andmed. Seetõttu valitakse koostu kujutised nii, et joonise järgi selguks toote kõigi üksikute detailide vastastikune asend, seadme tööpõhimõte, gabariidid (pikkus, laius, kõrgus) ja ühenduse viis ning mõõdud külgnevate koostudega. Kirjanurga kohale kirjutatakse tehnilised andmed (lühikene seadme tehniline iseloomustus). Koostejoonise vormistamisel tuleb arvestada, et kõige ülevaatlikum koostejoonisel peab olema tema peakujutis.
Jälgida, et koostejoonisel oleks ühe ja sama detaili
viirutuse kalle kõikides lõigetes ja ristlõigetes ühesuunaline ja ühesuguse
tihedusega. Kokkupuutuvad detailid viirutatakse aga erinevas suunas. Kui see ei
ole võimalik, siis muuta viirutusjoonte vahekaugust või nihutada kõrvalseisva
viirutuse suhtes.
Koostejoonisel antakse igale detailile oma number
(osanumber), mis on vastavuses tükitabelisse kantavate detailide osanumbritega
(vastab standardile ISO 6433). Esmalt võiks nummerdada koostu koosseisu kuuluvad
alakoostud ja jätkata sellises järjekorras: detailid, standardsed tooted,
materjalid ja komplektid. Osanumbrite suurus peab olema mõõtarvudest ühe kuni
kahe kirjakõrguse astme võrra suurem ja kirjutatakse nad kirjanurga suhtes
paralleelselt viitejoone otsa juurde laudile (riiulile) või rõnga sisse.
Osanumbrid paigutatakse joonise kontuuridest väljapoole grupeerides nad kas
vertikaalselt tulpa või horisontaalselt ritta. Viitejoon, laudi ja rõngas
tõmmatakse välja pideva peenjoonega. Viitejoon ja laudi peavad olema teineteise
suhtes nurga all, viitejoon lõpeb vastava osa pinnal punktikese või noole
otsaga. Viitejooned ei tohi omavahel lõikuda ja detaili pinnal ei tohi olla
viirutusjoontega paralleelsed. Laudi pikkused peavad ühel joonisel olema kõik
ühepikkused (≈10 mm).
Koostejoonisele tuleb kanda järgmised mõõtmed:
- gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus)
- mõõtmed, millega tuleb arvestada koostu kokkupanemisel
- ühendusmõõtmed (ühendamiseks teiste piirnevate detailide või koostudega, näiteks äärikul antakse ava läbimõõt ja avade jaotusringjoone läbimõõt)
- ekspluatatsiooniks vajalikud mõõtmed
Koostejoonise lugemine
Koostejoonise lugemise all mõeldakse joonisel kujutatud toote otstarbe selgitamist ja tema ehituse ning üksikosade ühenduse ja koostöö lahtimõtestamist. Koostejoonise lugemine toimub järgmise skeemi kohaselt.
- Määratakse kindlaks toote nimetus ja suurus ning tutvutakse koostejoonisel leiduvate ekspluatatsiooniliste andmetega.
- Tutvutakse joonisel olevate põhiliste ja Iisakujutistega ning luuakse tootest üldine ettekujutus.
- Mõtestatakse lahti iga üksiku detaili kuju ning leitakse spetsifikatsioonist toote nimetus ja muud tema kohta esitatud andmed. Detaili otsimist koostejoonisel alustatakse sellelt kujutiselt, kus ta on varustatud positsiooninumbriga. Teistelt kujutistelt leitakse ta siis juba projektsioonilist seost ning lõigete viirutust jälgides.
- Määratakse kindlaks detailide omavaheline ühendus liidete abil (keevis-, neet-, liist-, hammas-, keermesliited) ja ühenduse iseloom (kas liikuv või liikumatu), samuti töötamise ajal liikuvate osade ümberpaigutuse ulatus ja toote üldine tööprintsiip.