PÖÖRLEVAT LIIKUMIST TAGAVAD ELEMENDID
Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle või nende osi pöördemomendi edasiandmiseks sidestada. (1)
Üldteatmeid
Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele.
Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle (joon. 1c), peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle (joon. 1 d).
Teljed on kas liikumatud (joon.2b) või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad (joon.2 c).
Otstarbekama materjalijaotuse huvides võidaks telgi ja võlle kujundada õõnsaina (joon. 1b), mis teeb aga nende valmistamise kallimaks.
Osi, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad, nimetatakse tappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised (joon. 3a), harvem koonilised või sfäärilised. Telgkoormust vastuvõtvad tapid on kas tasapinnalised (joon. 3d) või nn. kammtapid (joon. 3e).
Koonustapi (joon. 3b) eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt peenmehaanikaseadmeis. Sfääriline tapp (joon. 3 c) võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid.
Sirgete võllide ja telgede materjaliks sobib enamikel juhtudel keskmise süsiniksisaldusega (0,35…0,60 %C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel eelistatakse termotöödeldud (parendatud) legeerteraseid. DIN normidele vastavaist terasemarkidest on tüüpilisemad St42, St50 ja St60 (süsinikterased) ja 40Mn4, 34Cr4, 41Cr4, 18CrNi8 ja 20MnCr5 (legeerterased). Tuleb arvestada, et legeerterased on pingekontsentratsioonile tundlikumad. (1)
