KOOSTUD
Koostamise istude, tolerantside ja mõõtmestamise põhimõisted on paika pantud Rahvusvahelise tolerantside ja istude süsteemiga. Selle süsteemi kasitamine võimaldab teha koostööd maailma riikide omavahelises tootmises ja kaubanduses.
Põhimõisted mõõtmetest, tolerantsidest ja istudest
Istude, tolerantside ja mõõtmestamise põhimõisted on paika pandud Rahvusvahelise tolerantside ja istude süsteemiga. Selle süsteemi käsitamine võimaldab teha koostööd maailma riikide omavahelises tootmises ja kaubanduses.
Tolerants on mõõtme lubatav kõikumise ulatus ehk piirmõõtmete (piirhälvete) vahe. Tolerants on alati positiivne suurus.
Istuks nimetatakse detailide liikuvuse astet liites, st kui hästi või kui halvasti nad üksteise suhtes liiguvad, ehk kuidas nad kokku istuvad.
Istude liigid: liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga; liikumatud, ehk garanteeritud pinguga; siirdeistud.
Põhiline Rahvusvahelises tolerantside ja istude süsteemis on ühtlaselt arusaadavad ja kasutatavad ava ja võlli süsteemid ning kõik, mis nende süsteemidega seotud, nimelt:
Kvaliteetide arv;
Hälvete suurus;
Tolerantside tabelid;
Istude liigid;
Tolerantsitsoonide tähised jne.
Tolerantside täpsus, võimalike mõõtevigade olemus
Absoluutselt täpselt ei saa midagi valmistada - alati jäävad hälbed ja mõõtemääramatus, mis olenevad materjalist, temperatuurist, valmistamise tehnoloogiast, lõikeriista kulumisest jms. Täpsus on suhteline mõiste. See on parameetri tegelike väärtuste lähenemise aste tema teoreetiliselt täpsele väärtusele.
Töötlemisel võivada tekkida järgmised vead:
Ebaühtlasest töötlusvarust, vibratsioonist töötlemisel, pingi sõlmede ebatäpsusest tekib ümaruse hälve;
Lõikepingi spindli viskumisest, tooriku viskumises spindlis või tooriku ebaühtlasest ristlõikest tekib ovaalsus;
Kui detaili ristlõige on hulktahuka kujuline, pöörlemistsentri muutumisest töötlemise käigus tekib nurgelisus;
Kui lõikepingi spindli ja tagapuki tsentrid ei ühti, tekib koonilisus;
Pikkade ja peente võllide treimisel tsentrite vahel lõikejõud painutab silindri keskosa ja laastu paksus väheneb, tekkib tünnilisus;
Töötlemisel tekivad ka teised vead, nagu radiaalviskumine jne.
Detaili mõõtmete täpsus määratakse konstruktori poolt ja näidatakse joonisel piirhälvete või tolerantsiväljade tähistega.
Vahetatavus on masinate konstrueerimise, tootmise ja ekspluatatsiooni põhimõte, millega kindlustatakse üksteisest sõltumatult valmistatud detailide montaaø koostuks.
Vahetatavus kergendab masinate ekspluatatsiooni ja remonti (kulunud või purunenud detaile või koostu võib asendada tagavara detailide või koostudega ilma masina ekspluatatsiooniliste omaduste halvenemiseta). Sel juhul seisneb masinate remont detailide ja koostude ning komplekside vahetamises kõigi kvaliteeti määravate näitajate järgi.
Täpsuse kindlustamiseks on vaja valmistada detailid ja monteerida koostud selliselt, et geomeetriliste ja teiste parameetrite hälbed ei ületaks lubatud piire.
Vahetatavuse kindlustamiseks peab kontrollivahendite, lõikeriistade, rakiste ja seadmete täpsus vastama ettenähtule.
Vahetatavus kindlustatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende montaaøiga, kusjuures täpsus määratakse geomeetrilistele, mehaanilistele, füüsikalistele ja teistele parameetritele sõltuvalt detailide ja koostude kvaliteedist.
Väga tähtis on vahetatavusel koostude standardiseerimine ja ühtlustamine mida nimetatakse unifitseerimiseks.
Rahvusvaheliste standardite kasutamine on kohustuslik kõikides ettevõtetes. Standardid määravad kindlaks esemete (masinate, aparaatide, materjalide, tööriistade jt.) liigid, tüübid, margid, kujud ja mõõtmed ning tehnilised nõuded, samuti ka katsetamise meetodid ning pakkimise, säilitamise ja transportimise eeskirjad.
Standardid määravad kindlaks ühtsed mõisted, tähistused, tehnilised terminid, näiteks ühtsed põhimõisted tolerantsidest ja istudest, normjoonmõõtmed jne.
Tehniline mõõtmine on õpetus mõõtmistest ja ühikusüsteemidest.
Suuruste väärtuste määramiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava suuruse, näiteks pikkuse või nurga, võrdlemine mõõduks võetud suurusega, kusjuures mõõtetulemus avaldatakse arvuna koos kasutatud mõõtühiku näitamisega.
Pikkuse mõõtühikuks on meeter.
Nurga mõõtühik on kraad. Üks kraad on 1/360 tasanurgast, mis toetub kogu ringjoone pikkusele ja mille tsenter ühtib nurga tipuga. Üks kraad (1°) jaguneb 60 minutiks (60') või 3600 sekundiks (3600").
Massi mõõtühik on kilogramm (kg).
Aja mõõtühik on sekund (s).
Temperatuuri mõõtühik SI süsteemis on kelvin (K). Kelvin on temperatuuriühik termodünaamilise temperatuuriskaala järgi, millel puhta vee kolmikpunkti temperatuur on 273,16 K.
Temperatuuri kelvinites kasutatakse peamiselt teoreetilistes arvutustes. Praktilises tegevuses kasutatakse Celsiuse kraade. Temperatuuri Celsiuse järgi tähistatakse tähega t, Kelvini järgi tähega T. (8)
