LAAGERDUSED
Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad
vastu neile mõjuvaid koormusi. Olenevalt hõõrdumise liigist tapi ja laagri suhtelisel
liikumisel jaotatakse laagrid veere- ja liugelaagriteks.
Aparaadiehituses veel ka magnet- ja elastsed laagrid.
Enne laagerduse kujundamist peab konstruktor otsustama, millist laagritüüpi kasutada.
Veerelaagrite eeliseks on suur konstruktsioonide valik, rahvusvaheline standardiseeritus,
odavus, väike määrdekulu, väike telggabariit ja takistusmomendi vähene
sõltuvus võlli (telje) pöörlemissagedusest. Eriti suur on veerelaagrite eelis
liugelaagrite ees masina käivitamisel, mil nende takistus on ca 10 korda
samagabariitse liugelaagri omast väiksem.
Samal ajal pole veerelaagrid poolitatavad, milline vajadus on näit.
väntvõllide raam- ja kepsulaagrite korral. Ka on liugelaagrid
müravabamad. Sobivate laagrimaterjalide (plastikud, kummi) kasutamisel
sobib nende määrdeks vesi. Taoline vajadus tekib veepumpade,
hüdroturbiinide ja laeva sõukruvide laagerdustes. Asendamatuteks
muutuvad liugelaagrid ka suurtel (üle 30000 p/min) pöörlemissagedustel,
mil veerekehadele mõjuvate suurte inertsjõudude tõttu veerelaagrite
kasutamine osutub võimatuks. Seevastu pöörlemissageduse suurenedes
saab liugelaagreis tekitada hüdro- või koguni aerodünaamilise reøiimi,
millele kaasneb minimaalne hõõrdetakistus (so. takistus vaid määrdeaine
sisehõõrdumisest).
Veerelaagreit kasutatakse tunduvalt
sagedamini.
Nende eelisteks on:
- suur konstruktsioonide valik ja masstootmine;
- rahvusvaheline standardiseeritus;
- suur radiaalne kandevõime väikese laiuse juures;
- suur kasutegur, väike hõõrdemoment;
- väike määrdekulu.
Puudused:
- madal töökindlus tõukelisel koormusel;
- suured gabariitmõõtmed.
Liugelaagrid on kasutatavaid, näiteks:
- eriti kiirete võllide puhul (veerelaagreit ei saa kasutada suurte inertsjõudude tõttu);
- poolitatavuse nõude korral (väntvõllidel);
- kui laager töötab vees, korrodeerivas keskkonnas või kõrgel temperatuuril.
Veerelaagrite arvutus :
