Masinaelemendid ja koostetööd

You are here: Home > KURSUSE TEEMAD > MEHAANILISTE ÜLEKANNETE TÜÜBID


MEHAANILISTE ÜLEKANNETE TÜÜBID


Erinevail põhjustel sidestatakse töö- ja jõumasinaid enamasti mitte otse (so. läbi siduri), vaid läbi ülekande, mis muudab jõuallikast väljastatavat pöördemomenti ja nurkkiirust. Mehaanilisi ülekandeid (eriti hammasülekandeid) vajatakse veel ka masinasisestena. 
Ülekandeid liigitatakse vedava ja veetava lüli vahelise kontakti järgi hõõrdumisega  (hõõrd- e. friktsioonülekanded ja rihmülekanded) ning hambumisega (hammas-, tigu-, keermes-, kett- ja hammasrihmüle-kanded). Olulised parameetrid ja nendevahelised seosed on järgmised (vt. joon): 



Eelkirjeldatud suurustest u ja η ei oma ühikuid, teised mehaanikaalased suurused omavad SI süsteemis järgmisi ühikuid:   pöörlemissagedus n pööret/minutis (p/min)  nurkkiirus ω radiaani/sekundis (rad/s). 

Ülekande tüübi valikul peab arvestama võimalustega, mida nad pakuvad. 
Allpool on toodud üheastmeliste ülekannete lühiiseloomustused. 

1.  Hammasülekanne: max  P =  100000 kW; max  u = 8 
(jõuülekandeis), peenmehaanikas max u = 50; η = 0,94…0,98; 
suhteline levik ca 66%. 

2.  Tiguülekanne: max P = 200 kW; max u = 50 (jõuülekandeis), 
peenmehaanikas max u = 1500; η = 0,7…0,92; suhteline levik 
ca 12%. 

3.  Kettülekanne: max P = 4000 kW; max u = 10; η = 0,94…0,98; 
suhteline levik ca 12%. 

4.  Lamerihmülekanne: max P = 5000 kW; max  u = 5 (erijuhul 
kuni 20); η = 0,92…0,97; suhteline levik ca 2%. 

5.  Kiilrihmülekanne: max P = 2000 kW; max u = 8 (erijuhul kuni 
15); η = 0,92…0,97; suhteline levik ca 4%. 

6.  Hammasrihmülekanne: max  P =  1000 kW; max  u = 8 
(jõuülekandeis), peenmehaanikas max u = 50; η = 0,93…0,98; 
suhteline levik ca 2%. 

7.  Hõõrdülekanne: max P = 200 kW; max  u = 6 (erijuhul kuni 
15); η = 0,86…0,94; suhteline levik ca 2%. 

Ülekande tüübi valikut mõjutavad veel ka tema hind, töökindlus, tehnohoolduste vahelise perioodi pikkus, kulutused hooldusele, müratase jms. Pealegi juhtudel, mil vajatakse ülekandearvu muutmist, tulevad alternatiivseina kõne alla hüdraulilised ja elektrilised ülekanded. Kui u muutmine toimub astmeliselt, on hammasülekanne konkurentsitu (käigu- ja ajamkastides eriti), astmeteta reguleerimisel on levikus ülekaalu saanud aga hüdraulilised ülekanded. Hüdrauliliste ja elektriliste ülekannete käsitlus masinaelementide kursusesse ei kuulu. 

Hammasülekanne on hambumisega teostav ülekanne, kus vahelise kontakti on pandud kaks hammasratta. Enamasti selle ülekandega edastatakse pöörlemisliikumisi.  
 
Eelised: 
- kompaktsus, 
- töökindlus, 
- hõlpsasti hooldatav,  
- ülekandearv on konstantne. 
 
 
Puudused: 
- valmistamise keerukus, 
- nõuab suurt täpsust, 
- ülekandearvu ei saa muuta sujuvalt. 
 
 
Hammasülekannete ja –rataste liigitus:
 
1. Telgede vastastikuse asendi järgi: 
 - silinderhammasrattad – rööpsete telgede korral, 
 - koonushammasrattad – lõikuvate telgede korral, 
 - kruvijoonelised hammasrattad – kiivaste telgede korral 
 - hüpoidhammasrattad – nihutatud telgedega kooniline ülekanne. 



2. Hammaste paigutuse järgi: 
 - välishambumisega ülekanne, 
 - sisehambumisega ülekanne.
 
3. Hammaste kulgemise järgi: 
 - sirghambad, 
 - kaldhambad, 
 - kaarjashambad.

Submenu

⇑ ..
nach oben