DETAILIDE TUGEVUSE PÕHIMÕISTED
Masinailt nõutakse, et kõik tema detailid oleksid töövõimelised etteantud tööressursi vältel. Ideaalne seejuures oleks, kui kõik detailid oleksid võrdvastupidavad, so. detailide tööressurss oleks võrdne. Ehkki selle poole püüeldakse, pole see praktikas reaalne. Paratamatult on igas masinas detaile (peamiselt on need liikuvad osad), mis töötavad näiteks korpusdetailidest märksa
raskemais tingimusis ja seega limiteerivad masina kui terviku tööressurssi. Seepärast vajavad masinad perioodiliselt remontimist, selleks et enne taolise detaili tõrget teda uue või taastatuga välja vahetada. Lähemalt tegeleb detailide tööressursi prognoosimisprobleemidega distsipliin “Masinate töökindlus ja diagnostika”, ometi peab konstruktor juba projekteerimiskäigus oskama detailide töövõimet hinnata. Selleks kasutab ta arvutusi detailide töövõimelisuskriteeriumeile.
Neist tähtsamad on tugevus, jäikus, kulumiskindlus, vibrokindlus ja kuumakindlus. Ehkki üks nimetatuist on detaili mõõtmete ja materjali valikul reeglina määratav, tuleb mõnikord teha arvutusi mitmele kriteeriumile (näit. kontrollida nii võlli tugevust, jäikust kui ka vibrokindlust). (1)
