METABOLISM
Aine- ja energaiavahetus ehk metabolism on organismis asetleidev sünteesi- ja lõhustumisprotsesside kogum, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga ning on organismi elutegevuse aluseks.
Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks (Foto autor: Allan Lorents)
Metabolism koosneb kahest vastandlikust protsessist - assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.
- Assimilatsiooni moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Selle käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke, lipiide, suhkruid, nukleiinhappeid jne. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat.
- Dissimilatsiooniks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid lagundamis- ehk biodegratatsiooniprotsesse kokku. Lagundamisprotsessidega kaasneb enamasti energia vabanemine. Vabanev energia talletatakse ca 40%-lise kasuteguriga energiarikastesse ühenditesse.
Organismi metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist.
Organismi arengu käigus sünteesi- ja lagundamisprotsesside vahekord muutub: noortel on ülekaalus süntees, keskeas tasakaal, raukadel enam lagundamisprotsessid. Lagundamisprotsessid domoneerivad veel haiguste korral, sünteesiprotsessid on aga ülekaalus raseduse ja rasvumise ajal.
Üldised ainevahetustüübid on: autotroofne, heterotroofne, miksotroofne.
- Autotroof – organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil, näiteks: autotroofsed bakterid ja fotosünteesivad taimed.
- Heterotroof – organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid, näiteks: enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad.
- Miksotroof – segatüüpi ainevahetusega. Valguses autotroofid ja pimedas heterotroofid, näiteks: silmviburlane, putuktoidulised taimed.
