INIMENE
Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsi, mis omakorda kuulub imetajate klassi (Mammalia).
Inimese erinevused loomadest on eelkõige seotud käitumise ja ühiskondliku eluviisiga. Kuid tuleb tõdeda, et inimene pole nende omaduste poolest siiski nii ainulaadsed kui esmapilgul paistab. Loomariigis esineb ju ka mitmesuguseid sotsiaalse eluviisiga loomi, kelle vastastikune sõltuvus on veelgi tugevamini kinnistunud (näiteks mesilased, sipelgad ja termiidid).
Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on samuti väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Kõige suuremad sarnasused on suurte inimahvidega (Inimese geenide ja valkude struktuur erineb Øimpansi ja gorillaomast vähem kui kaks protsenti).
Seega tuleb tõdeda, et inimene kuulub siiski loomariiki.
Inimese iseloomulikud tunnused
- Suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor (ligikaudu 1400 cm3 olles loomariigis suhteliselt suurim);
- Kahel jalal liikumine;
- Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg;
- Kõigesööja (nii loomse kui taimse toidu söömine); toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist;
- Keerukas kultuuriline (sotsiaalne) käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne (märgisüsteemid);
- Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; sündinud järglased vajavad pikka aega hoolitsust;
- Oskus valmistada tööriistu, oskus luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest;
- Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas kogukondadena.
