INIMESTE MITMEKESISUS
Ehkki kõik inimesed tervikuna moodustavad ühe liigi, Homo sapiens, ei ole võimalik leida kahte täpselt ühesugust inimest. Selle mitmekesisuse põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani.
Kasv ja kaal
Inimesed erinevad üksteisest kasvu (kehapikkuse) poolest võrdlemisi palju, seda nii individuaalselt, sooliselt kui ka populatsiooniti. Meeste keskmine kasv kogu inimkonna ulatuses on ligikaudu 165 cm, naiste oma ümmarguselt 153 cm. On teada, et eurooplased, eriti Põhja-Euroopas on keskmiselt märksa pikemad kui Ida- ja Kagu-Aasia rahvad.
Suurimad erinevused populatsioonide keskmises kasvus on teada Aafrikast. Näiteks 20-aastaste eesti meeste kasv on praegu keskmiselt 180cm, kuid nende hulgas võib leida indiviide kasvuga vahemikus 150…210 cm. Kasvuregulatsiooni harvade kõrvalekallete tõttu võib esineda veelgi erandlikuma kasvuga inimesi.
Suurtes piirides võib varieeruda ka inimeste kehakaal (mass). Keskmine kaal meestel on 65 (70) kg, kuid võib varieeruda ka mitmesaja kiloni. Teadaolevalt on kõige raskem mees kaalunud 559 kg.
Vaimsed võimed
Kuivõrd just intellektuaalsed võimed on need, mis eelkõige eristavad inimest teistest loomaliikidest, siis on vaimsete võimete uurimine alati suure tähelepanu all olnud. Vaimsete võimete mõõtmiseks on välja töötatud intelligentsus koefitsiendi mõiste (IQ). Näiteks kui 4 aasta vanusel lapsel on 5 aastase lapse intellektuaalne tase, siis on tema IQ=5/4x100=125. Selline loogika ei sobi aga täiskasvanud inimeste hindamiseks. Seetõttu on täiskasvanute IQ mõõtmiseks kasutusel metoodika, mille kohaselt inimese vaimset suutlikkust võrreldakse sama populatsiooni sama vanuserühma inimeste statistilise keskmisega. IQ näitab, kas inimese vaimne tase vastab vanuseastme normile. Normiks peetakse oskust lahendada ülesandeid, millega enamik selle vanuserühma inimesi toime tuleb. Seega on IQ suhteline näitaja. Normaalne IQ väärtus on 100, normiks peetakse väärtusi 90 – 110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, IQ üle 130 erakordselt kõrget taset.
Levik
Umbes 100 000 – 60 000 aastat tagasi hakkasid inimesed Aafrikast välja rändama ja asustasid järk-järgult kõik mandrid. Seega pärinevad kõik tänapäeva inimesed ühest ja samast inimpopulatsioonist.
Inimkonna asustuse levikut on mõjutanud peamiselt kolm tegurit:
- magevee kättesaadavus;
- eluks vajalike ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus;
- elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused.
Suuremad inimasutused on alati kas jõgede, järvede või merede kallastel. See võimaldab rahuldada nii joogivee kui ka toiduvajadust. Üheks üldiseks domineerivaks suunaks inimeste migratsioonis on 20. sajandil olnud liikumine maapiirkondadest linnadesse. Kõige kõrgem inimese püsiasustus on teada Andides 5600 m kõrgusel. Tavaliselt jääb püsiv inimasustus mägedes mitte kõrgemale kui 200-300 m.
Peaaju maht
Aju maht on väga oluline inimese evolutsiooni analüüsimisel. Aju maht on inimese evolutsioonis suurenenud, kuid ka tänapäeval elavatel inimestel varieerub aju maht tunduvalt. Keskmise eurooplase aju mahuks loetakse tavaliselt 1450 cm3, naistel on see ca. 10 väiksem. Paljudel “mitteeuropiididel”, näiteks eskimotel, on aju maht keskmiselt suurem, samal ajal kui Austraalia aborigeenidel on see inimestest kõige väiksem, ligikaudu 1300 cm3. Aju mahu otseseid seoseid vaimsete võimetega ei ole vaatamata intensiivsetele uuringutele seni leitud.
Rassi mõiste
Bioloogilisest seisukohast on rassi defineerimine mõttetu. Evolutsioon toimub populatsioonides ja kui selle tulemusel tekib midagi sellist, mida on hakatud nimetama rassiks, siis on see üksnes kohastumislikku iseloomu kanduv tulemus. DNA analüüsid näitavad, et kogu maailm inimpopulatsioonid pärinevad inimrühmadest, kes rändasid Aafrikast välja suhteliselt hiljuti (100 000–60 000 aastat tagasi).
