INIMORGANISMI ÜLDINE EHITUS
Inimorganism koosneb kudedest, mis moodustavad elundid ja need omakorda moodustavad elundkondi.
Inimese organeid toestab ja kaitseb skelett ehk luude kogumik ja ka nahk mis kaitseb välismõjude eest. Inimorganism suhtleb välismaailmaga kõigepealt meelte kaudu. Meie tähtsaimad meeleelundid on silmad. Nägemismeelt täiendavad kuulmine, maitsmine, haistmine. Suhtlemiseks ümbrusega vajame ka kompimismeelt, sooja- ja külmataju ning valuaistingut. Need meeleelundid asuvad nahas.
Peale selle on meie organismis erilised meelerakud, mis teatavad ajule olukorrast keha sisemuses. Nad kontrollivad lihaspinget, vererõhku, kehavedelike hapniku-, suhkru- ja soolasisaldust ning palju muud. Need rakud osalevad organismi regulatsioonis.
Inimese koed
Rasvkude - Rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest.
Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Nad kõik kaitsevad ja seovad omavahel elundeid ja nende osi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude kõva ja ainult veidi elastne.
Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku, süsihappegaasi ning lisaks ka teisi organismile vajalikke aineid. Verel on ka kaitsefunktsioon.
Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid
Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Epiteelkude kuulub ka näärmete ehitusse. Epiteelkoe osa rakke on võimelised poolduma ja see tagab haavad suhteliselt kiire paranemise.
Lihaskude - Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised.
Närvikude - Närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist. Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse.
Ainevahetuse käigus saadakse mitmesuguseid aineid, organismis töötatakse neid ümber ja heidab taas välja. Ained on meie organismile materjal, millest toota uusi rakke, ning energiaallikas, kus elundid saavad jõudu oma tööks
Söömisel satub kehasse tahke ja vedel toit, hingamisel hapnik. Toidus sisalduvad toitained - valgud, rasvad, süsivesikud - lõhustatakse seedemahlade abil. Hiljem toimub nende edasine lagunemine kudedes, millest võtab osa sissehingatud hapnik. Seejuures vabaneb organismile vajalik energia. Lõhustunud ained imenduvad verre või lümfi ning organism omastab need. Ainevahetuse lõppsaadused väljuvad kehast erituselundite kaudu, milleks on pärasool tahke ainevahetuse lõppsaaduse jaoks nii meestel kui naistel ja kusiti uriini väljutamiseks organismist.
Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest.
Inimeste elutalitlused on õhuhapniku tarbimine, südametegevus, kehatemperatuur, energiakulu. Inimese tunnusteks on; juuste värv, kasv , kehakaal, silmade värvus. Kui ainevahetuse töös esineb häireid siis avaldub see tihti peale inimese välimuses (näiteks pikad inimesed võivad kannatada kilpnäärme liig talituse all mis võib saada saatuslikuks ja lõppeda surmaga).
