Bakterite tähtsus
- Valdav osa bakteritest on heterotroofid - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Toitaineid omastavad osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Kasutavad toitumiseks kõikvõimalikke orgaanilisi ühendeid (näiteks valke ja suhkruid), kuid on võimelised lagundama ka teistele kõlbmatud aineid – tselluloos ja nafta.
- Mõned bakterid on autotroofid - sünteesivad ise orgaanilisi aineid (veekogudes elavad purpur- ja rohebakterid).
Bakteritel on tähtis roll ökosüsteemides:
- nad pn jääkainete ja surnud organismide lagundajad, koos seentega moodustavad laguahelaid;
- neil on oluline roll mulla kujundamisel;
- bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes.
Bakteritel on tähtis roll teistes organismides:
- inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedesüsteem ise lagundada ei jõua;
- loomade jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada tselluloosi (taimtoidulised loomad);
- patogeensed bakterid võivad põhjustada tervisehäireid (näiteks hingamisteede haigused)
Bakterid inimese igapäevases elus:
- biotehnoloogia uurimisobjekt (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) - toiduainete- ja farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin;
- toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine;
- etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eralduva läga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute kütteks vms.);
- taimekasvatuses - biotõrje, seenhaiguste ravi;
- metallurgias - metallide tootmine (raud, uraan);
- valguliste ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks;
- antibiootikumide valmistamiseks, ka insuliini valmistamiseks jms.
