AVALEHT
Sissejuhatus

I osa
MÖÖBLI REMONDI JA RESTAUREERIMISE LIIGID
Mööbli vigastused ja nende põhjused
Mööbli remondi ja uuendamise liigid
Restaureerimise liigid ja meetodid
II osa
MATERJALID
Puitmaterjalid
Liimmaterjalid
Materjalid viimistluskatete remondiks ja uuendamiseks
Materjalid mööbli pehmete osade remondiks
III osa
TÖÖRIISTAD JA SEADMED
Käsitööriistad ja abinõud käsitsi töödeks
Elektrikäsitööriistad
Töökodade sisustus
IV osa
MÖÖBLI KONSTRUKTIIVSETE OSADE TAASTAMINE
Ettevalmistustööd
Seotiste tugevdamine ja taastamine
Massivdetailidest mehaaniliste vigastuste kõrvaldamine
Pealistuse defektide kõrvaldamine
V osa
DEKORATIIVSETE OSADE TAASTAMINE
Mosaiikkaunistused
Nikerdamine
Metallist katteosad
VI osa
VIIMISTLUSKATETE REMONT JA RESTAUREERIMINE
Läbipaistev viimistlus
Läbipaistmatu viimistlus
VII osa
PEHME MÖÖBLI OSADE REMONT JA RESTAUREERIMINE
Pehme mööbli osade liigid ja toodete klassifikatsioon
Punutud istmega tooli restaureerimine
Poolpehme istmega tooli restaureerimine
Pehme tooli restaureerimine
Restaureeritud mööbli hoidmine

Metallist katteosad

Dekoratiivsete katteosade valmistamiseks (furnituur) kasutatakse vahe tükkidena madala süsinikusisaldusega terast (raud), pronks, vask, valge vask. 

Rauast osad nagu hinged, lukud kasutatakse juba kauges minevikus. Venemaal olid laialt levinud peaalused ja kirstud sepistatud rauast katetega.

Rautised olid algul siledate metalli ribadena, siis lõigatud ja vermitud lintide ja lehtedena. Rautiste, aasade ja lukkude ornamendiks kasutati keerde, spiraale, taimelisi motiive. Fooniks pitsilistel katteosadel olid toote värvitud pind või paberist värvilised lindid, mis olid kaetud vilgukiviga.

Pronks – vase ja tina sulam – kasutati laialdaselt katetena ja vahetükkidena mööblil ja interjööris XVII, XVIII ja XIX sajandi algul. Vastavalt ti na sisaldusele pronksi värv võib olla: roosa (1…5%), oranž (5…10%), kollane (15%), kuldne (25%), helesinakas (30%), valge (35%), helehall (50%), terashall (65%). Tihti pronksist katteosad ja vahetükid kullati.

Puhast (või punast) vaske kasutati mööblil tunduvalt harvem kui tema sulameid. Mõnikord teda kasutati Boulle marketriis või õhukeste katteribadena, kuid tihedamini kasutati selleks valgevaske – vase sulam tsingiga. Nii nagu pronks võib ka valgevask olenevalt temas sisalduvast tsingi hulgast omada mitmesuguseid toone: punane (5%), punakaskollane (10%), helekollane (25%), erkkollane (35%), hõbevalge (65%). Kõvadus ja tugevus on valgevasel madalam kui vasel ja pronksil.

Metallosad vanal mööblil esi ja kinnitusfurnituuril, dekoratiivsetel katteosadel omavad harilikult pragusid, hõõrdumisi, deformatsioone löökidest, mõlke, väikseid kaotusi ja lõpuks korrosiooni, mõnikord peaaegu kuni täieliku kaotuseni.

Suurtes restaureerimistöökodades mööbli metallosade restaureerimist teostavad metalliala spetsialistid. Peale toote ülevaatust, fotograveerimist, tolmu eemaldamist metallosad võetakse ettevaatlikult maha puitaluselt. Järgneb visuaalne ülevaatus, kvaliteetsed keemilised ja röntgenoloogilised analüüsid lubavad välja töötada tehnoloogilised soovitused konkreetsete detailide restaureerimiseks arvestades materjalide omadusi, millest nad on tehtud. See on suunatud eelkõige unikaalsete, suurema väärtusega mälestusmärkide restaureerimisele, olles tugevalt purunenud olukorras.

Kui mööbli metallosad on küllalt heas olukorras, nende mahavõtmise operatsiooni, puhastamise ja konserveerimise teostab restauraatortisler.

Roosted rauddetailidelt eemaldatakse 15…25% sööbenaatriumi (kaustiline sooda) lahusega, millesse asetatakse detailid. Peale töötlemist raua kloriidide jäätmed pestakse hoolikalt keevas või destilleeritud vees maha. Kõiki puhastatud detaile kontrollitakse kloriidide olemasolu osas eksikaatoeris (märg kamber). Nende olemasolul ese kaetakse oranžide tilkadega, sel juhul loputamist korratakse kuni täieliku kloriidide eemaldamiseni. Puhastatud detail kuivatatakse vaakumkapis temperatuuril 150 C 2tundi, peale seda 2 korda kaetakse 7% polübutiilmetakrülaadi lahusega ksiloolis. Lameda kujuga sileda tasapinnaga detailide konserveerimiseks kasutatakse vana käsitöö meetodit: kuumutatud esemele hõõrutakse keetmata linaõli nii kaua kuni tema pind ei muutu ühtlaseks mustaks värvuseks.

Korrosiooni ladestused pronksil, mis on tekkinud soodsates mööbli ekspluateerimise ja hoidmise tingimustes, moodustub soodne paatina – hoiab metalli edaspidise lagunemise eest. Ta katab tiheda tasase kihina kogu eseme pinna, taastekitades väikestele detailidele ja reljeefi vormidele. Soodne paatina võib omada erinevaid värvuse toone olenevalt pronksi koosseisust: rubiinpunane, roheline jt.. Kuid soodsat paatinat kohtab harva. Mittesoodsates tingimustes (kõrgendatud niiskus, mustus) moodustub n.n. metsik paatina, mis ei kaitse eset edaspidise lagunemise eest ja peab olema kõrvaldatud.

Kõrvaldatakse selline paatina kaustilise sooda lahusega, sipelghappega, ammoniaagiga, süsihappe ammooniumiga, aga samuti standardsete puhastusvahenditega, näiteks, “Osidolom”, “Mefiksom”, sisaldavad abrasiivseid materjale. Mehaanilisi puhastusi viiakse läbi valgevase ja kapron harjadega, skarpellidega.

Kullatud pronksi ei tohi puhastada abrasiivsete ja keemiliselt aktiivsete materjalidega. Kullatud pinnad pestakse sooja vee ja lasteseebiga pehme pintsli või tampooni abil.

Pronksi, mis on kaetud lakiga puhastatakse samuti seebiveega. Kui laki kihti on vaja uuendada, pronksi poleeritakse ja tehakse rasvavabaks, siis soojendatakse tulel mõni sekund, et ta kolletaks ja koheselt kaetakse õhukese sellaklaki kihiga.

Vasest ja valgevasest detailid kui nad olid deformeerunud, algul aetakse sirgeks ja siis puhastatakse samade koostistega nagu pronksi. Kaitsekatete loomiseks kasutatakse vaha, sellaklakke, värnitsat.

Mustriliste valatud detailide mehaanilised vigastused – kriimustused, sälgud, praod – kõrvaldatakse, täites neid Woodi kergestisulava sulamiga järgneva (kunstiliste dekoratiivse ja konserveerimise) metalli pinna töötlemisega.

Kadunud fragmendid, täielikult kadunud dekoratiivosad, aga samuti kinnitusdetailid valmistatakse esialgsete näidiste järgi.