Käsitööriistad ja abinõud käsitsi töödeks

Käsisaed. Käsisaagidest kasutatakse: raamsaagisid, vukssaagisid, vineerisaagisid, roogsaagisid, kraadisaagisid, saagisid spooni lõikamiseks.

Raamsaed (joon. 4, a) on erinevate saelehtedega, kasutatakse materjali saagimiseks risti, piki ja puidukiududele nurga all, tappide ja kahvlite saagimiseks, “kalasaba” tappide saagimiseks, prussikute täpseks pikkuseks saagimiseks.

Laiade vukssaagidega (joon. 4, b) saetakse laiu laudu ristikiudu, saetakse sisse tappe ja kahvleid, kitsastega saetakse välja kõverjoonelisi toori kuid.

Vineerisaagidega (jõhvsaed) (joon. 4, c) erinevate mõõtmetega, saetakse välja väikseid detaile õhukestest lauakestest, luust ja teistest materjalidest, aga samuti avasid laua või kilbi keskosas.

 Roogsaagi (joon. 4, d) kasutatakse väikeste detailide saagimiseks, täp seks otsamiseks, “kalasaba” tappide saagimiseks.

 Kraadisaega (joon. 4, e) saetakse peamiselt sooni ja kraade teatud sügavuseni. Erikraadisaega, millel on peened hambad, mis asetsevad kõverdatud kumeral joonel teostatakse spooni juurdelõikust.

Kvalifitseeritud punasepuumeister teritab oma saed ise, kasutades abi vahendit kolmnurkviilidega saehammaste tasandamiseks. Kui saehammaste kõrgus ei ole ühesugune, siis enne seda kui saagi teritada, teda tasandatakse. Puidust abivahendisse pannakse viil ja liigutades teda mööda hambatippe, tasandatakse hambatipud.

Siis süvendatakse viiliga hambapõhjad, viies nad ühesuguse kuju ja mõõtmeteni ning peale seda alustatakse räsamist. Saeleht asetatakse kruustangide või spetsiaalse hoidja vahele ja räsamisega hammaste tipud (mitte rohkem kui ½ nende kõrgusest) järjekorras murtakse erinevatele pooltele. Räsa suurus sõltub sae paksusest. Õhukestel tislerisaagidel räsa peab ületama saelehe paksust mitte rohkem kui 1, 5…2 korda (rohkem pehme puidu saagimise, vähem kõval). Peenehambalisi roogsaage ja kraadisaage ei räsata.

Hambaid teritatakse peeneteralise kolmnurkviiliga. Pikilõike ja segasaagimise hammaste teritamisel (40…60 hammaste teritusnurgaga) viili liigutatakse risti saelehega. Ristisaagimissae teritamisel teritusnurgaga 60… 80 ja hammaste kujuga, mis on ligikaudne võrdhaarse kolmnurgaga, viili lükatakse hambale 60…70 nurga all. Algul teritatakse paarishambad, siis liigutades saelehte hoidjas – paaritud. Võrdhaarse kolmnurga kujuga hambaid teritatakse kahelt poolt.

Saagi teritada tuleks ühesuguse survega ja liigutuste ulatusega, kõik hammaste vahed peaks jääma ühesugused.

Hööveldamise tööriistad Täpsete mõõtmete ja tootele vajaliku kuju ning pinnasileduse saamiseks puidul kasutatakse hööveldustööriistu. Nad koosnevad puidust pakust (või metallkorpusega), höövlirauast ja kiilust (või keermega) raua kinnitamiseks.

Korphöövel (joon. 5, a) on ovaalse lõikeservaga rauaga, mis on höövli tallast väljas 2..3 mm, on vajalik laudade esialgsel hööveldamisel. Peale korphöövliga hööveldamist jäävad puidu pinnale sügavad vaod, mida tasandatakse lihthöövliga. Lihthöövlil on sirge lõikeservaga vähe ovaalsete nurkadega höövliraud.

Klapphöövel (kahe rauaga)(joon. 5, b) höövlil on teine raud klapiks, mis on ühtlasi laastumurdjaks – kasutatakse puhtaks hööveldamiseks. Otspindade, salmilise puidu hööveldamiseks kasutatakse siluhöövlit – samuti klapiga – võttes väga õhukest laastu.

Hammashöövel (joon. 5, c) on varustatud väga peente hammastega, antakse detailidele karestatud pind (näiteks, enne nende pealistamist).

Pikkhöövel (joon. 5, d), mis erineb klapphöövlist paku ja raua mõõtmete poolest, töödeldakse suuri pindasid. Ta võib olla ühe või kahe rauaga.

Kõverhöövel (joon. 5, e) – tisleri tööriist, mille tald on kõver nii piki kui ka risti suunaliselt. Raua lõikeserv on vastava kujuga. Kõverhöövliga hööveldatakse välja kõverjoonelisi pindasid.

Valtshöövel (joon. 5, g) on ristkülikukujulise rauaga, kasutatakse piki kiudu valtsi sissehöövedamiseks, aga viltuse lõikeservaga – ristikiudu töötamisel.

Profiilhöövlid (joon. 5, h) – instrumendid profiilse lõikeservaga ja vastava kujuga on ka höövli tald – on ette nähtud erinevate viguursete profiilide sisse hööveldamiseks.

Höövlite raudasid teritatakse karborund või liivakäiadel, mida teritamise protsessis niisutatakse veega. Rauda hoitakse otse ja ühtlaselt surudes teda vastu käia, püüdes säilitada vastavat teritusnurka (harilikult umbes 30 ) ja lõikeserva sirgust. Peale teritust lõikeserva ihutakse kõvasil, tehes ringlevaid liigutusi ja ühtlaselt surudes raua faasi kõvasi vastu väikse nurgaga liigutuste suunale.

Tapipeitlid ja tisleripeitlid Neid tööriistu tuleb tihti kasutada mööbli remontimisel ja restaureerimisel.

Tisleritapipeitlite komplekt (joon. 6, a) lõikeserva laiusega 3st kuni 16 mm (lõikurite teritusnurkadega 25…35 ) on vajalikud tapipesade, kahvli te, soonte, läbivate ja mitteläbivate avade väljapeiteldamiseks, pindade puhastamisel.

Lapik ja kumerpeitlid kasutatakse nende samade operatsioonide täitmi seks, kuid väiksematel detailidel ja mõõtmete kõrgema täpsuse nõuetega. Peale selle punasepuutisler peab omama nikerduspeitlite (joon. 6, b) komplekti, et taastada vajadusel nikerduse kaotused.

Teritatakse ja tasandatakse tapipeitleid ja tisleripeitleid algul terituskäial hiljem kõvasil. Nikerduspeitleid ihutakse kõvasitel või erinevate kujudega luiskudega (joon. 6, c).

Puurimistööriistad Avade puurimiseks kasutatakse erinevaid puure.

Spiraalpuurid (joon. 7, a) võivad olla koonilise teritusega (rauapuurid) ja lõikuriga. Esimestega puuritakse avasid puidu pikikiudu, teisega – risti.

Tsenterpuur(labapuur) (joon. 7, b) kasutatakse suure diameetriga avade puurimisel.

Oherdi (joon. 7c) kasutatakse läbivate avade puurimisel.

Madalate kõrge puhtusega avade puurimiseks kasutatakse ringlõikuri tega puure (joon. 7d) või hammaslõikuritega.

Puurimistööriistade komplekti peaksid kuuluma süvispuurid puidule ja metallile (joon. 7e).

Puidu pinna puhastamise tööriistad

Tasaste pindade puhastamiseks kasutatakse kaaplehte, mis töö mugavdamiseks kinnitatakse puit või me tallkorpuse külge. Reljeefseid pindasid puhastatakse kaaplehega, millel on profiilne lõikeserv. Lõplik kuju lõikeosale antakse peeneteraliste rasplitega, mis annavad tasase pinna. Ebatasasused silutakse peeneteraliste vii lidega ja lihvpaberitega lihvimisel.

Pealistustööde tööriistad

Minimaalne komplekt niisuguseid tööriistu (joon. 8) sisaldab: haamer, kruvikeeraja, puitvasar, naelahoidja, tangid, sirged ja kõverad pealistusnõelad, käärid ning abivahend rihmade pingutamiseks.

Abitööriistad ja abivahendid

Tisleri, nikerdus ja teiste tööde jaoks mööbli remontimisel ja restaureerimisel on vaja kontrollmõõteriistu, märkimisvahendeid ja teisi abitööriistu.

Kontrollmõõte ja märkimistööriistadeks on: meeter ja mõõdulint, metall ja puitnurgikud, erinevaid liike sirkleid (vedrusirklid, nihikud, sisemõõturid), rööbitsad, nurgamõõtjad (eerungnurgik, mall).

Peale selle peaks restauraatoril instrumentide komplekti kuuluma lapik tangid ja ümartangid, lõiketangid, kruvikeerajad, naaskel, erineva kujuga ja mõõtmetega noad, aga samuti graveerimis-, mosaiiktööriistad, viimistlustööde tööriistad, metallide töötlemiseks, mõningad meditsiini tööriistad (skalpellid, spaatlid, süstlad jpm.). Instrumentide kõrge kvaliteet, nende hoidmine heas olukorras – restauraatori eduka töö põhiline tingimus.

Tisleritööde täitmiseks kasutatakse kasutatakse mitmesuguseid abivahendeid. Prussikute saagimiseks erinevate nurkade all, näiteks, 90 nurga all või 45 nurga all, kasutatakse saagimisrenni (joon. 9, a), mille seintesse on tehtud sissesaagimised. Otste nurga all saagimiseks ja nende puhastamiseks hööveldamise teel kasutatakse allapandavaid sabloonlükkelaudu (joon. 9, b).

Hööveldamine lükkelaual annab võimaluse täpse nurga saamiseks ja vältida servalaaste ja –kilde.

Kokkusurumiseks (detailide kokkuliimimisel), aga samuti kinnitamiseks ja materjali kinnihoidmiseks töötamise ajal on ettenähtud C—kujulised puidust (kõvadest lehtpuidu liikidest) ja metallist pitskruvid erinevate mõõtmetega (joon. 10, a). Serva pitskruvid (joon. 10, b) on ettenähtud kilpide ja prussikute servadele servaliistude ja servaspooni liimimiseks. Pikad pitskruvid, klambrid (joon. 10, c) kasutatakse prussikute liimimisel kilbi servadele, aga samuti juhtudel kui C—kujuliste pitskruvide mõõtmed ei ole piisavad.

Raamide kokkupanekul kinnitusprussikute ja kiiludega (joon. 11, a) või abinõudega, mis koosnevad ristlõikelistest surutitest surutitest ja keerutatud sidumisnöörist (joon. 11, b).