PUITMATERJALID

Kuni  XX  sajandi  keskpaigani  korpusmööbel (kapid, puhvetid, puhvetkapid) oli karkasskonstruktsiooniga, kui toodetel  oli skelett, mis oli moo- dustatud prussik-tugipostidega. Nende vaheline  ruum oli täidetud mitmesuguste plaatide või viilungitega raamidega. Istemööblil  (toolid, tugitoolid) karkasskonstruktsioon on säilinud kuni käesoleva ajani.

Korpusmööbli karkassi valmistamiseks kasutati, nagu  reegel, okaspuitu (mändi).  Kilpide  osadeks  kasutati  plaate  üksikutest  laudadest, mis olid ühendatud laiuses, tisleriplaate, mis võisid olla pealistatud kõvast lehtpuidust või väärispuidust spooniga.

Raamviilung  konstruktsioonides kasutati massiivpuitu (prussikud, raamid, viilungid) järgneva pealistusega  või  ilma  selleta,  vineeri (viilungiteks).

Üks põhiline mööbli remondi ja restaureerimise reegel – materjalide kasutamine, analoogsed sellega, mida  kasutati  antud  toote  valmistamisel. See puudutab eelkõige puitu. Meister  peab valima antud materjali arvestades mitte ainult puiduliiki vaid ka kvaliteeti.

Rekonstrueerimiseks on soovitav kasutada  vana, hoitud  puitu. Vanasti mööbli jaoks kuivatati puitu loomulikes tingimustes: peale  koorimist pal- gid hoiti mitu kuud väljas, siis  saeti  laudadeks  või  prussideks ning hoiti neid kütmata ruumides mõnikord  mitmeid  aastaid  ja  alles siis toodi nad töökotta, kus hoiti kuni kasutamiseni.  Materjalid  anti  tihti üle pärimise teel vanaisalt lapselapsele.  Järk-järguline  kuivatamine  ja  pikk hoideaeg puidul kindlustasid tema  kõrge kvaliteedi,  pragude,  sisemiste  pingete ja deformatsiooni puudumise.

Remondiks  või massiivpuidust  osade  kaotuse  puhul  kasutatakse tihti materjale, mis on olnud  minevikus  kasutusel  laudadena  või  prussidena (näiteks, mänd, tamm, kask), mida võib leida vanadest mahakantud puit- majadest; vanad osad – ei  ole  väärtust  mööbli  jaoks; teiste puitesemete tükid, eriti väärispuidust. Vajalik  on  õpetada  ennast  korjama ja hoidma jäänuseid restaureeritavast mööblist, mida võib tulevikus vaja minna.

Uue puidu kasutamisel  teda  kuivatatakse  niiskuseni 8+ 2%. Tal ei tohi olla puiduvigasid lõhedena ja kaardumist.
 
Antikvaarse mööbli restaureerimisel kujutab erilist probleemi vana pealistuse  vahetus.  XVIII  – XIX  sajanditel  pealistamiseks  kasutati saetud spooni  paksusega 1,5 – 3 mm. XVIII sajandil teda saadi järgmiselt: vertikaalselt  asetatud  palgid või prussid saeti käsisaagidega õhukesteks liistudeks,  käsisaed  meenutasid  vineerisaage. XIX  sajandil  selleks kasutati spetsiaalseid lintsaagpinke. Käesoleval ajal spooni saadakse  koorimisega ja hööveldamisega. Puitu eelnevalt aurutatakse või leotatakse kuumas vees et lõikamine oleks kergem.Kasutatakse höövelspooni paksustega 0,6 –1,0 mm. Väärispuidu höövelspoon harilikult on  paksustega  0,6 – 0,8 mm s.t. tunduvalt õhem vanast saetud spoonist.

Restauraatorid, kes kasutavad remondiks höövelspooni vanal pealistusel liimivad teda mitmed kihid  või  liimivad  höövelspooni kooritud spoonile erinevate paksuste  kompenseerimiseks. Mõningatel juhtudel, kui kaotuse täitmiseks  on  vaja väiksemate mõõtmetega spooni plaadikesi – neid saetakse käsitsi vajalikust  massiivpuidust, nagu seda tehti vanasti. Mõnikord eriti tähtsate fassaadpindade  remondiks  kasutatakse vana pealistust, võetud teisest kohast (tagumiselt või sisemiselt toote osalt)  ja sellele  kohale liimitakse uus spoon. Kuigi see on tähenduslik vahelesegamine  ajaloolisse mälestusmärki siis selline võte tuleb hoolikalt  läbi mõelda ja motiveerida.

XVIII ja XIX sajandil mööblil pealistuseks ja mosaiigiks sageli kasutati sisseveetud eksootilisi puiduliike ( punane puu Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast, roosipuu Lõuna-Ameerikast ja Indiast, brasiilia kannikesepuu, lõuna-ameerika palisander jpt.).

Leida vajalikku puiduliiki nõutava tekstuuriga  ja  värvusega –  on raske ülessanne ja ei ole alati  lahendatav.  Välismaised  ja samuti  kodumaised väärispuiduliigid,  niisugused   nagu  vahtra  “linnusilmad”,  karjala  kask, papli pahad, pähkel, kask – olid  varem  kasutusel  massivpuidust  mööbli valmistamisel või saetud spoonina, nüüd on saanud  suureks  harulduseks, sellepärast tuleb hakata kasutama imitatsiooni. Ühe puiduliigi imiteerimist teiseks on vajalik otsida puitu, mis on lähedane imiteeritavale mitte ainult väliste tunnuste (tekstuur,  värvus),  vaid  ka  peamiselt niisuguste kujunenud omaduste  nagu  tihedus,  kuivamise tase,  kalduvus  lõhenemisele ja kaardumisele.

Põhilised puiduliigid, mis on vajalikud mööbli  remondiks  ja restaureerimiseks ja nende lühike iseloomustus on toodud allpool.

Okaspuidu  liigid 
Põhilisteks  okaspuidu  liikideks, mida kasutatakse mööbli remondil ja restaureerimisel on mänd ja kuusk.

Männil on kollakasvalge maltspuit ja punakaspruunikas lülipuit. Puit on keskmise   tiheduse,  kõvaduse  ja  tugevusega,  keskmiselt  kokkukuivav; kergelt  töödeldav,  rahuldavalt  liimitav, halvasti peitsitav ja viimistletav; kasutatakse massiivosade remondiks.

Kuusk omab puitu kollakast kuni  roosakasvalge värvuseni. Puit on ker- ge, pehme, vähe kokkukuivav,  kergelt hakkab mädanema; kergelt töödel- dav, hästi liimitav, halvasti  peitsitav ja viimistletav; kasutatakse tagasein- te remondiks samuti sahtlite ja teisteks massiivpuidust detailideks.

Kõvad lehtpuu liigid 

Nendeks  on  tamm,  saar,  kreeka pähkel, pöök, vaher, pirn.

Tammel on maltspuidu  värvuseks  kollakasvalge,  lülipuidul  – heledast kuni hallikaspruunikani,  tekstuur on ilmekas, tänu suurtele soontele ja sä- sikiirtele.  Puit  on  tihe,  tugev, keskmise  kokkukuivamisega, kuivamisel kaardub ja lõheneb vähe; aja jooksul  puit  muutub  rohkem  tumedamaks, rohkem pehmemaks ja hapramaks; kergelt töödeldav; rahuldavalt liimitav hästi allub peitsimisele  ja  mastiksitega viimistlusele. Kasutatakse peami- selt  remondiks  ja  massiivosade  vahetuseks  (treitud, nikerdatud, detaili- deks), aga samuti höövelspooniks.

Saarel on  maltspuit valgeroosakas või kollaka varjundiga, lülipuit – helepruunikas.  Tekstuurilt  ja  füüsilis-mehaanilistelt  omadustelt  lähedane tammele, kuid parkainete puudumise tõttu  on  kergelt  mädanev.  Kasuta- takse seal kus tammegi, mõnikord vahetatakse teda.

Kreeka pähklil on pruunikashall värvus erinevate varjunditega puit, ere- dalt ilmekas tekstuur mitmesuguste joonistega. Puit on keskmiselt kokku- kuivav,  kujuhoidev,  kõrgete  füüsilis-mehaaniliste omaduste näitajatega; töödelda, liimida ja  viimistleda  on  hea.  Kasutatakse massiivpuiduna ja spoonina.

Pöögil on valge kollaka värvusega või  punaka tooniga puit, väärlülipuit punakaspruunikas. Puit on tiheduselt, tugevuselt  ja  kõvaduselt lähedane tammele, kuid on kalduvus mädanemisele, kaardumisele  ja  lõhenemisele kuivamisel; vanal mööblil on tihti nakatunud  tõuguriketega. Hästi töödeldav,  peitsitav  ja  viimistletav.  Kasutatakse  massiivpuiduna ja spoonina; imiteeritakse pähklina, punase ja roosipuuna.

Vahtral on  valge või  kergelt punakaskollase värvusega puit. Puit on tihe,  tugev,  keskmiselt  kokkukuivav,  väikse  kalduvusega  kaardumisele, kuid  kergelt  mädanev ja  nakatuv  tõuguriketega. Hästi töödeldav, liimi- tav, peitsitav  ja  viimistletav  (poleeritav).  Kasutatakse  massiivosade remondiks,  pealisnikerdusteks. Spoonina  kasutatakse vahtrat “linnusilma”  -- pealistuse restaureerimiseks ja kokkupandud dekooriks.

Pirnil on roosakaspruunika värvusega puit. Puit on  tihe,  tugev ja kõva, kuivab palju kokku, kuid ei kaardu ja ei lõhene. Hästi töödeldav, liimitav, peitsitav ja viimistletav. Kasutatakse massiivpuidu osade  kaotuse  täitmiseks, pealisnikerdusteks, pealistuse osadeks,  marketriiks,  intarsiaks (imiteeritakse musta puud).

Pehmed lehtpuu liigid

Nendeks puiduliikideks on: kask, pärn, pappel, haab, lepp.

Kasel on valge värvusega punaka või kollaka  tooniga puit. Puit on ühetaoline ehituselt, tugev, keskmise tiheduse ja kõvadusega, tugevalt kokku- kuivav, kalduvus lõhenemisele ja kaardumisele; kergelt mädanev ja nakatub tõuguriketega. Hästi töödeldav, liimitav, peitsitav ja poleeritav. Kasutatakse massiivpuiduna –  prussikosade tugevdamiseks ja väljavahetamiseks, pealisnikerdusteks ja  spoonina (väga tihti pahkade puit, juure kohal salmiline puit ja karjala kase puit) – pealistamisel  restaureerimisel. Võib imiteerida punast puud, halli vahtrat, pähklit.

Pärnal on valget värvi puit. Puit on kerge, pehme, ühesuguse ehitusega, tugevalt kokkukuivav, kuid kujusäilitav, ei lõhene; kergelt hakkab  mäda- nema ja  nakatub  tõuguriketega.  Hästi  lõigatav  ja  liimitav;  rahuldavalt peitsitav  ja poleeritav. Kasutatakse kaotuste täiendamiseks reljeefsel, pitsilisel ja skulptuursel nikerdusel; sahtlipõhjade ja tagaseinte remondiks.

Pappel omab  maltspuidul  valget,  lülipuidul  helepruuni  või  kollakas- pruuni värvust. Puit on pehme, kerge, vähekindel mädanemise  vastu, madalate füüsilismehaaniliste omadustega; vähe  kokkukuivav, kujusäilitav. Paljudest papli eriliikidest kõige väärtuslikum on hõbepapli puit, mida kasutati vanasti spoonina pealistamiseks. Hästi töödelav, liimitav ja viimistletav.

Haaval on valge puit,  mõnikord  kerge roheka  tooniga. Puit on pehme, kerge, kalduvus mädanemisele; keskmiselt kokkukuivav, küllalt kujusäilitav; hästi töödeldav ja liimitav. Kasutatakse massiivpuiduna karkassi osade, pealistuse aluste remondiks ja väiksematel nikerdustöödel.

Lepal on valge, õhu  käes punaka värvusega puit. Puit on kerge, pehme, keskmiselt kokkukuivav,  kalduvus kuivamisel kaardumisele. Hästi lõigatav, liimitav, peitsitav ja poleeritav. Võib kasutada pähkli, punase ja musta puu imiteerimiseks.
Välismaised puuliigid. Nendeks  puuliikideks on: punane- ja roosipuu, palisander, must eebenipuu.

Punane puu.  Rohkem  levinud  on  mahagoni  puit  (Lõuna-Ameerikast) erinevate toonidega  punase  värvusega. Omab kõrgeid füüsikalis-mehaanilisi omadusi, kujusäilitav, allub hästi töötlemisele  ja eriti poleerimisele. Kasutatakse massiivpuiduna remondiks ja  karkassosade  vahetuseks, katteliistudeks,  nikerduseks, aga samuti spooniks  pealistuste  vahetamisel, mosaiikkomplektides kaotuste korral.

Palisandrit kohtab  kõige rohkem tumepruunina, purpurpruunina, tume- pruunina, sokolaadi violetse tooniga värvustena; tekstuur selgelt väljatoodud tumedate vöötidena.  Puit  on  tihe, raske, kujusäilitav; allub hästi viimistlusele  ja  poleerimisele.   Kasutatakse põhiliselt spoonina mosaiik- komplektide restaureerimisel.

Roosipuul on  kollakaspruuni või roosakaspruuni värvusega, pruunikate vöötide ja vahedega puit. Hästi  töödeldav ja viimistletav. Kasutatakse kui pealistusmaterjali  mosaiikkomplektides.  Kuulub  haruldaste  materjalide hulka, imiteeritakse heledaks anatoolia (ameerika) pähkliks.

Must eebenipuu.  Värvus  must  (lülipuit); puit on tihe, tugev, raskustega töödeldav, hästi poleeritav  ilma  viimistlusmaterjale kasutamatta. Kasutatakse mosaiikkomplektides.

Tisleriplaadid  valmistatud laudkilbina, koostatud okas- puidu või pehmetest lehtpuidu liikide ribidest (liistudest). Kilp on liimitud kahelt poolt spooniga üks või  kaks  kihti  või  3x ristvineeriga. Pealmised kiud peavad asetsema  ribidega risti. Põhiliselt kasutatakse mööbli remontimisel plaate paksusega 16 ja 19mm. Kilpide gabariitmõõtmed võivad olla erinevad, näiteks, 1830x1220; 1525x1525 mm  jne...

Vineer kujutab endast liimitud puitu, mis koosneb omavahel 3st või enamast (paaritu arv) lehest liimitud kooritud spooni, nii et puidu kiud kõrvuti olevatel lehtedel oleks risti (harvemini 45 all) suunaga. Välimised vineeri kihid  (pindkihid)  valmistatakse  kasest,  lepast,  saarest,  jalakast, tammest, pöögist, vahtrast, lehisest; sisemised kihid (keskkihid) – pärnast, haavast, kuusest,  nulust, männist jt. puiduliikidest. Paksuse järgi jagatakse vineeri: õhukeseks – 1,5  või  2,0 mm, keskmisteks – 2,5; 3; 4; 4,5; ja 6 mm  ja paksudeks – 8;  9;  10;  ja  12 mm. Paksemaid vineerilehti nimeta- takse vineeriplaatideks.

Vineeri valmistatakse kolme marki:

1.    Liimitud formaldehüüdliimidega
2.    Liimitud karbamiidliimidega
3.    Liimitud albumiin-kaseiinliimidega

Puitkiudplaadid on  lehtmaterjal,  mis  on  valmistatud puitkiudmassi
pressimisel koos erinevate  lisanditega. 

Tiheduselt  jagunevad: 

• ülikõvad
• kõvad
• poolkõvad
• isolatsioon-viimistlusplaadid
• isolatsioonplaadid.

Kõvad puitkiudplaadid paksusega 3, 4,  5 ja  6 mm kasutatakse mööbli remontimisel vineeri ja kooritud spooni asemel.