Kutsealane keemia

*tumedaga on märgitud inimorganismile hädavajalikud mikroelemendid, millede allikad ja funktsioonid täpsemalt alljärgnevalt kirjas

Raud 

PARIMAD ALLIKAD: maks ja teised subproduktid, punane liha, veretooted, koorikloomad, munad, punane vein, metsmaasikad, idandid, kõikvõimalikud seemned, teraviljad, pähklid, kuivatatud puuviljad, petersell, rosinad,  oad, tomatid, küüslauk, seened. Paremini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest. Vähem  töödeldud lihalõik parem rauaallikas kui üleküpsetatud lihatükk. Rauda on vaja hapniku transportiva hemoglobiini sünteesiks ja vereloomeks üldiselt, rakkude hingamise tagamiseks, nukleotiidide tootmiseks ning mitmete kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemiseks. Raud imendub paremini koos C-vitamiiniga. Kaltsium võib halvendada raua omastamist, võimalusel mitte  tarbida piima ja liha koos.

FUNKTSIOONID: Rauast sõltub kudede varustamine hapnikuga, hapnikutagavara loomine lihaskoes ja rakkude hingamise tagamine.

Tsink

PARIMAD ALLIKAD: Tsinki on nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Punane liha, koorikloomad, maks, munad, juustud, piim, jogurt ja äärmiselt palju austrites. Taimesaadustest on tsingirikkad idandid, kliid, täisteratooted, pähklid, rosinad, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad ja vetikad.  Rohkelt on tsinki pärmis, eriti õllepärmis. Soodustamaks tsingi omastamist, soovitatakse süüa  taimseid toite koos väikese koguse loomse toiduga. 

FUNKTSIOONID: Paremini omastab inimorganism tsinki loomsest toiduainetest. Tsink on väga paljude biomolekulide ja süsteemide kaudu vajalik rakutasandil rakkude jagunemiseks, üldistatult kasvuks, arenguks ja haavade kiireks paranemiseks; maitsmisretseptorite normaalseks arenguks ja talitluseks; spermide ja eesnäärme talitluseks, tõhusa immuunsuse tagamiseks; küünte, juuste ja naha normaalseks elutegevuseks ja talitluseks.

Vask

PARIMAD ALLIKAD: Rohkelt on vaske maksas (eriti noorloomade maksas), limustes (karbid, teod), koorikloomades (krabid, krevetid, vähid), munakollases, subproduktides, liharoogades ja kalatoitudes. Taimsest toidust saame vaske teraviljahelvestest (nisu-,kaera-, hirsi- ja rukkihelbed), kakaost ja selle toodetest, pähklitest, idanditest, seemnetest, maitseainetest (karripulber, köömned) ja kaunviljadest. Kuivpärm.  Taimsetest toiduainetest on vask halvemini omastatav kui loomsetest.

FUNKTSIOONID: Vaske on vaja mitmesuguste sidekoevalkude tootmisensüümi koostisosana, hemoglobiini sünteesiks ja raua omastamiseks punaste vererakkude kujunemisel, luukoe normaalseks arenguks, rakusiseselt  väga olulise antioksüdantse kaitseensüümi talitluseks, keha põhipigmenti melaniini kujunemiseks nii nahas kui ka juustes. 

Mangaan 

PARIMAD ALLIKAD: teraviljad (nisu, riis, oder, kaer, tatar), teraviljaidandid (nisu, oder), kliid, täisteraviljast või jämejahvatatud jahust küpsetised (sepikud) või tooted (müsli,kama), pähklid, seemned, kaunviljad ning rohelised  aedviljad (spinat, salat). Ka söögiseentes võib mangaani leiduda (see sõltub kasvupinnase mangaaniküllusest). Mangaani sisaldavad ka söödavad merevetikad. Jookidest on mangaani rohelises tees ja ananassimahlas, veidi vähem kohvis ja kakaos. 

FUNKTSIOONID: Mangaani on vaja sidekoe normaalseks ehituseks ja talitluseks, kilpnäärme- ja suguhormoonide sünteesiks, rasvhapete ja kolesterooli sünteesiks,  B-rühma vitamiinide ja C-vitamiini aktiivsuse paremaks avaldumiseks, rinnapiima tekkeks ja vereloome soodustamiseks, luu- ja kõhrkoe normaalseks arenguks, kaudselt ka rakkude energiavahetuseks. Mangaan soodustab insuliini tootmist ja seega aitab säilitada vere suhkrusisalduse stabiilsust.

Seleen

PARIMAD ALLIKAD: mitmesugused pähklid, õllepärm, kalad (eriti merekalad), koorikloomad, kalmaarid subproduktid, viinamarjad,  rosinad, merevetikad, karbid, munad, tailiha, piimatooted, seemned, brokoli, täisteratooted, täisterahelbed, küüslauk, murulauk, sibul. Seleenisisaldus oleneb otseselt taimede kasvupinnase seleenihulgast. Toidu rafineerimine, keetmine, küpsetamine ja terade jahvatamine kõrvaldab üsna suure osa algsest seleenist.

FUNKTSIOONID:  Seleen on hädavajalik vastupanuvõimeks. Seleeni on  vaja kehavõõraste ühendite kahjustamiseks ning raskemetallide imendumise blokeerimiseks; meestel isassugurakkude kujunemiseks ehk spermatogeneesiks; südame normaalse talitluse tagamiseks; DNA ehitusüksuste tootmiseks; koehormoonide sünteesiks; rakusiseste oksüdeerijate ja redutseerijate füsioloogilise vahekorra hoidmiseks.

Jood

PARIMAD ALLIKAD: merekalad (räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed) ja nendest valmistatud tooted, karbid, merelist päritolu koorikloomad; vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted. Taimeriigi esindajatest on arvestatavad joodiallikad mitmesugused seemned ja jämeda jahvatusega teraviljatooted. Taimede joodisisaldus on otseses seoses pinnase joodihulgaga.

FUNKTSIOONID: kilpnäärmehormoonide süntees ja kilpnäärme töö; kilpnäärmehormoonide ja mitmesuguste valkude sünteesi vahendusel laste kasvamine ja vaimne areng; inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse  tagamine; sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalne areng.

Fluor

PARIMAD ALLIKAD: Veest ja pinnasest satuvad fluoriidid organismidesse, mida inimesed kasutavad toiduks. Inimorganism omastab fluoriide ka otseselt tarbitavast joogiveest. Fluoriühendeid sisaldavad toiduained on merekalad (lõhe, hiidlest), samuti meres elutsevad koorikloomad ja karbid, merevetikad. Lisaks ka kõva konsistentsiga laabijuustud, looma- ja kanaliha, tee, must aroonia, roheline sibul. Teraviljasaadustes või aedviljades võib samuti olla palju fluori, kuid seda määrab pinnase fluoriühendite rohkus.

FUNKTSIOONID:  hammaste kasv ja areng; vereloome; hambaemaili terviklikkuse tagamine; luude normaalseks areng. Fluor soodustab kaltsiumi talletamist.

Koobalt

PARIMAD ALLIKAD: peamised koobaltit sisaldavad toiduained saab jagada kolmeks: loomset päritolu toorained- keskmiselt leidub koobaltit kalades (eeskätt merekalades), linnu-, veise- ja lambalihas ning piimatoodetes. Üsna kasinalt on koobaltit aga taimedes. Inimese toidulauale rändavad põhiosas maismaataimede saadused, milles on koobaltit eriti  vähe. Taimede koobaltisisaldus on otseses seoses sellega, kui palju on elementi pinnases.

FUNKTSIOONID: koobaltit on eri biomolekulide ja süsteemide kaudu  vaja vereloome normaalseks kulgemiseks; hargnenud ahelaga rasv- ja aminohapete lõhustamiseks energeetilistel eesmärkidel; selliste ensüümide koostises, mis osalevad ka nukleiinhapete (RNA ja DNA) sünteesiks.

Kroom

PARIMAD ALLIKAD: munakollane, õllepärm, maks, taine veiseliha, täisteraviljatooted, jämeda jahvatusega jahu, austrid,  seened, juustud, spinatilehed, kartulid, õunad, rosinad, viinamarjad, paprikad, viinamarjavein, õlu ja mõned mineraalveed. Toidu rafineerimisega läheb osa looduslikes toiduainetes leiduvast kroomist kaotsi. Näiteks toorsuhkur ja melass sisaldavad kroomi, rafineeritud suhkur aga mitte. 

FUNKTSIOONID: Kroomi on vaja päriliku materjali (DNA) säilitamiseks, sünteesiks ja valikuliseks avaldumiseks; kroom mõjutab vere suhkrusisaldust ja koos sellega teatud määral ka magusaisu; insuliini kaudu mõjutab kroom süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetust.

Räni

PARIMAD ALLIKAD: täisteraviljasaadused- rukis, nisu, kaer, odra ja riis (ning nendest valmistatud tooted). Teraviljadest valmistatud rafineeritud jahu on kaotanud ligi 95% algselt terades olnud ränist.

FUNKTSIOONID: räni on vaja mitmete keeruliste segamolekulide (valgud + süsivesikud) ehituseks; kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks.

Nikkel

PARIMAD ALLIKAD:  merekalad, karbid, vähid ja teod. Taimeriigi saadustest on rohkem niklit kakaos ja selle töötlemise saadustes, ka Øokolaadis, hernestes, ubades, mitmesugustes terades, pähklites, juurviljades ja puuviljades. Kui veeloomade niklisisaldus sõltub eeskätt veekeskkonna niklirohkusest, siis taimi mõjutab kasvupinnase niklihulk. Tööstuspiirkondades leidub tavaliselt enam nikliühendeid nii vees, pinnases kui ka õhus.

Boor

PARIMAD ALLIKAD: peamised booriallikad on taimesaadused: avokaadod, ploomid, viinamarjad, õunad, pirnid, datlid, mandlid, pähklid, oad, kiivid, kuivatatud virsikud ja aprikoosid, rosinad, seemned, kaalikas, naeris, brokoli, porgand, pastinaak ja rõigas. Merevetikad, neist tehtud toitudes ja nende lisanditest valmistatud preparaatides. Viinamarjavein ja mahl, mitmed teed, siider, samuti mõningad mineraalveed ning teatud piirkondade põhjavesi. Minimaalselt on boori aga lihasaadustes.

FUNKTSIOONID: kaht booriühendit (boorhapet ja booraksit) on varem kasutatud ka konservandina. Boori on eri biomolekulide ja süsteemide kaudu vaja vereloomeks ning kõõluste ja kõhrede arenguks; süsivesikute ainevahetuseks ja põletikuvastaseks regulatsiooniks; steroidsete mees- ja naissuguhormoonide sünteesiks; D-vitamiini sünteesiks ja imendumiseks; luukoe tervikliku struktuuri ja normaalse luutiheduse tagamiseks; kaltsiumi, fosfori ja magneesiumi ainevahetuseks; närvisüsteemi normaalseks talitluseks.

Molübdeen

PARIMAD ALLIKAD:  loomaliha, loomsed subproduktid, lehma- ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb selle elemendi rohkusest pinnases.

FUNKTSIOONID: molübdeeni nimetatakse üheks luude hoidjatest. Molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks, vereloomeprotsessideks, mitmete väävliühendite ainevahetuse korrastamiseks, kehavõõraid ühendeid kahjutuks muutvate süsteemide toimimiseks.