SISSEJUHATUS
Anatoomia on õpetus, mis uurib organismi ja selle elundite (organite) ehitust ning kuju.
Füsioloogia on õpetus, mis uurib organismi kui terviku, selle üksikute elundite ja nende süsteemide - elundkondade - elutalitlusi.
Kui vaadeldakse haiget organismi, siis on tegemist patoloogilise anatoomia ja patoloogilise füsioloogiaga ehk patofüsioloogia harudega. Näiteks on „süda” anatoomiline termin, aga „vereringe” füsioloogiline termin. "Südamelihase degeneratsioon" kuulub patoloogilise anatoomia ja "südamepuudulikkus" patofüsioloogia valdkonda.
Loomariigi süsteemis kuulub inimene (liiginimetusega Homo sapiens) imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi ning inimlaste sugukonda.
Inimene kuulub loomariiki, sest inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. (Inimese anatoomiat õppivad üliõpilased lahkavad tihti rotte või küülikuid. Ravimite toimet testitakse ning meditsiinilisi protseduure harjutatakse ja kontrollitakse kõigepealt ikka loomadel – rottidel, hiirtel, küülikutel, koertel, sigadel, ahvidel jt.).
Inimeste lähimateks sugulasteks on inimahvid. Inimene ja ahvid põlvnevad samadest esiisadest. Inimahvid kujutavad endast sugupuu ühise tüve erinevaid harusid. Biokeemilised võrdlevad uuringud on näidanud, et inimese lähim elus olev sugulane on Øimpans. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (sarnasus on umbes 98 %). ¦impansile on inimene palju lähedasem sugulane kui näiteks orangutang.
