Anatoomia ja füsioloogia

You are here: Home > SEEDEELUNDID

SEEDEELUNDID

Seedeelundkonna ülesanne on organismi toitainetega varustamine.

Inimese seedesüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest.
Seedeelundkond koosneb: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak. Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme.

Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks vajalik toit lagundatakse küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustuksid veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks.

Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda:

  • süsivesikud - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks
  • lipiidid - (sapp + kõhunäärme ensüüm lipaas) - rasvhapeteks ja glütseriiniks
  • valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks

Edasi järgneb glükolüüs, mille käigus organism toodab organismile vajaliku energia (ATP).

Inimene on kõigesööja. Seedimine algab suust. Tema seedeorganid on kaotanud spetsiifilisuse. Kõigepealt on vaja söödav toit peenestada. Hambad peenestavad toidu ja teevad neelamise võimalikuks. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja hakkab toitaineid lõhustama. Süljes lagundavad toitu seedeensüümid. Nende toimel hakkavad toitainetes olevad keerulisema ehitusega ained lagunema lihtsamateks. Suus lagundatakse süsivesikuid.

Suust liigub toit läbi kõri portsjonite kaupa alla söögitorusse. Söögitoru lihaseline sein lükkab toidu edasi makku.

Magu mahutab korraga üsna palju toitu ja võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Muidu peaksime vahetpidamata sööma. Kui aga liiga palju süüa, siis tekib ebameeldiv täiskõhutunne ja isegi valu kõhus. Maos on happelised maomahlad. Maomahlad lõhustavad toidu supitaoliseks seguks. (Maomahlade toimel lõhustatakse toidus leiduvad taimsed ja loomsed valgud väiksemateks osadeks (aminohapeteks). Lagundatud valgud imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. Maos lagundatakse valke.

Maost liigub toit portsjonite kaupa peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses, mida kutsutakse kaksteistsõrmikuks. Peensoolest imenduvad verre kõik ülejäänud toitained (süsivesikud) ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud toiduosakesed imenduvad lümfi ja kantakse kehas laiali. Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks.

Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga käärimisprotsessid, mida aitavad läbi viia jämesooles elavad bakterid. Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendumine verre.

Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu.

Seedeelundkond on tihedalt seotud teiste elundkondadega:

  • Veri ja lümf viivad seedeelundkonnalt saadud toitaineid edasi teistele keharakkudele.
  • Seedeelundkonna panevad tööle lihased ja närvid.
  • Seedeensüümid sünteesitakse teiste organite (kõhunääre, maks, põrn) poolt.
nach oben