KEHAOSAD JA ORIENTIIRID
Inimese kehaosad on pea, kael, kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt nimetatakse seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks ja vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde ja vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars ja käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mille moodustavad reis, säär ja jalg.
Diafragma abil jaguneb kere kaheks õõneks - rindkere- ja kõhuõõneks. Kõhuõõne alumist osa nimetatakse vaagnaõõneks.
Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Keha üksikosade määramiseks kasutatakse mitmesuguseid orientiire - mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu ja telgi ning spetsiaalseid anatoomiaalaseid termineid.
Suunad
Anterioorne e. eesmine - eespool paiknev; Kehapiirkonnas on mugav selle asemel öelda - ventraalne (venter - lad. keeles kõht).
Posterioorne e. tagumine - tagapool paiknev; Kehapiirkonnas on mugav selle asemel öelda - dorsaalne e. selgmine (dorsum - lad. keeles selg).
Mediaalne e. keskmine - keskjoone pool paiknev; (mitte ajada segi mõistega "mediaanne" - keskpidine, keskelasuv).
Lateraalne e. külgmine - keskjoonest eemal paiknev; (Kui on vaja määrata kehapoole järgi, siis ladina keeles: dexter - parem, sinister - vasak; sõnalõpp mõistagi vastavalt nimisõna soole).
Kraniaalne - pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne. (lad. k. cranium - kolju)
Nimetatakse ka: ülemine e. superioorne.
Kaudaalne - pikitelje suhtes "saba" pool paiknev, sabapoolne. (lad. k. cauda - saba)
Nimetatakse ka: alumine e. inferioorne.
Jäsemeid võib painutada kehatüve suhtes mitmeti ning seetõttu tuleb siin rakendada hoopis järgmist süsteemi:
1. Dorsaalse-ventraalse asemel:
- Kätel ja küünarvartel:
Volaarne e. palmaarne e. pihkmine - peopesa poolne (lad. k. palma -pihk)
Dorsaalne e. käeselja poolne - Jalalabadel (NB! mitte aga säärtel ja reitel!):
Plantaarne e. taldmine - jalatalla poolne (lad. k. planta - tald)
Dorsaalne e. jalaselja poolne - Õlavarred ning reied - vt. kehatüvi
2. Mediaalse-lateraalse asemel:
- Kätel ja küünarvartel on segaduste vältimiseks soovitav:
Radiaalne e. kodarluu poolne (seal, kus pöial) NB! Vastab lateraalküljele, sest eeldatakse, et uuritaval on peopesad suunatud ette!)
Ulnaarne e. küünarluu poolne (seal, kus V sõrm) - Jalalabadel ja säärtel võib kasutada:
Fibulaarne e. pindluu poolne (vastab lateraalküljele)
Tibiaalne e. sääreluu poolne (vastab mediaalküljele)
3. Kraniaalse-kaudaalse asemel:
Proksimaalne - patsiendi kehatüvele (või vaadeldavale organile) lähemal paiknev;
Distaalne - patsiendi kehatüvest (või vaadeldavast organist) kaugemal paiknev.
Seedekulgla puhul räägitakse proksimaalsest ehk oraalselt (lad. k. os; genitiiv: oris - suu) osast ning distaalsest ehk aboraalsest osast.
