NÄRVISÜSTEEM
Närvisüsteem võtab retseptorite vahendusel informatsiooni organismist ja väliskeskkonnast ning töötleb, säilitab seda ning juhib selle põhjal elundite kasvu ja talitust.
Inimese närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks.
Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis lähtuvad peaajust ja seljaajust.
Närvisüsteemi ülesandeks on reguleerida organismi talitlusi, kooskõlastada organismi kõikide elundite tööd ning närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega.
Kesknärvisüsteem kui ka piirdenärvisüsteem koosnevad ehituslikult närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude ülesandeks on närviimpulsside edasikandmine üle kogu keha.
Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites.
Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale.
Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet.
