HINGAMISELUNDID
Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel.
Joonis: Kopsud (http://www.astma.ee/kopsud/)
Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis osaliselt koosneb luust ja osaliselt kõhrest. Ninaõõnt vooderdavas limaskestas on palju veresooni. Viimased varustavad limaskesta rikkalikult verega, mis seda soojendavad.
Edasi satub õhk ninaneelu ja kõrri. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev hääletekkeelund. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Sealt läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid.
Kõrist liigub õhk hingetorru ehk trahheasse. Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru seintes paiknevad poolringikujulised hingetorukõhred. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. Samuti toimub hingetorus kopsu sattuva õhu soojendamine.
Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks. Ka nende seintes on kõhrest rõngad. Kopsutorud suubuvad paremasse ja vasakusse kopsu ning hargnevad seal.
Kopsud on paariselundid, milles toimub gaasivahetus. Inimese parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik.
Kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks. Kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega.
Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel.
