VERESOONED
Organismis olevad veresooned jaotuvad arteriteks ehk tuiksoonteks, kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks.
Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Nad koosnevad kolmest kestast: välis-, vahe- ja sidekestast. Esimene on adventitsiaalkest (sidekoeline) teine ehk meedia koosneb silelihaskoest ja sisaldab sidekoe elastseid kiude. Sisekesta moodustab sidekude. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku.
Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Nende seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist. Siin toimub gaaside ja ainete imendumine koemahla ja rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse.
Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Nii nagu arteritelgi on neil kolmest kihist koosnevad seinad. Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites, sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad. Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas.
Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Koja-vatsakeseklapid koosnevad hõlmadest, teised taskutaolistest poolkuuklappidest. Kodade ja vatsakeste vahel olevatele südame hõlmastele klappidele kinnituvad kõõluskeelikud, mille teine ots kinnitub vatsakese seinale. Viimane takistab klapi pahupidi pöördumist. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata.
