VIIRUSED
Viirustel puudub rakuline ehitus. Nad on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid. Viirused kui väikseimad osakesed on mõjutanud kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viroloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib viirusi. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja ka inimestel. Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 - 0,3 μm
Viiruste definitsioone on mitmeid:
- Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.
- Viirused on nukleiinhapete (DNA või RNA) ja valkude kompleksid.
- Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta, ainult elusates rakkudes paljunevad bioloogilised objektid.
Väljaspool rakku eksisteerivad viirused ainevahetuseslikult inertsete viirusosakestena ehk virioonina ega ole võimelised iseseisvalt paljunema.
Joonis. Viirusosakese ehitus (http://www.teenhealthandwellness.com/article/350/5/how-the-virus-works)
Tänu viirushaigusi põhjustavate viiruste olemuse ning omaduste uurimisele on tänaseks väljatöötatud terve rida kaitsevaktsiine. Nende abil on võimalik organisme kaitsta viirusnakkuste eest.
Väljaspool rakku eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millel on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega.
Loodusest on leitud ka teisi viirustega sarnaseid rakkudes isepaljunevaid geneetilisi objekte:
- Bakteriaalsed plasmiidid on sarnaselt viirustega rakus genoomina, mis on võimeline ainult elusrakkudes paljunema. Väljaspool rakke nad elada ei saa.
- Virusoidid ehk sateliitviirused on viiruste parasiidid (paljunevad ainult koos viirusega).
- Viroidid on ilma valgulise katteta nakkuslikud RNA rõngasmolekulid.
- Priionid on nakkuslikud valgu molekulid, mis põhjustavad neurodegeneratiivseid haigusi (aju taandarengut).
