RAKENDUSBIOLOOGIA
Bioloogias eristatakse fundamentaal- ning rakendusteadusikku suunda.
- Fundamentaalteadused püüavad välja selgitada loodusseadusi.
- Rakendusteadused otsivad avastatud loodusseadustele kasutamisvõimalusi.
Paljud bioloogilised rakendused on vanemad, kui teaduslik bioloogia. Seda on ka rakendusbioloogia (tänapäevases tähenduses). Need tekkisid ja arenesid alates iidsest maaviljelusest ja loomakasvatusest ning vanaaja meditsiinipraktikast.
Kaasaja suuremahuliste fundamentaalbioloogiliste uuringutega tegelevad näiteks geneetika, molekulaarbioloogia ja ökoloogia. Bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatud seaduspärasusi kasutab inimkonna huvides rakendusbioloogia.
Rakendusbioloogia tänapäevases mõistes seisneb bioloogia harudeaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises.
Üheks olulisemateks rakendusbioloogia haruks on biotehnoloogia ja geenitehnoloogia.
Joonis. Rakendusbioloogia (http://lemill.net/content/webpages/tooleht-rakendusbioloogia)
Rakendusteaduse üheks tähtsaks haruks on rakendusökoloogia, mis uurib inimtegevuse tagajärjel loodusesse sattunud ainete (raskemetallid, taimekaitsemürgid, reoveed, mitmesuguse gaasid ja muud kemikaalid) mõju keskkonnale.
