JÄÄTMEHOOLDUS
Jäätmehooldus on jäätmealane tegevus, mis hõlmab jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Prügilas tuleb pärast sulgemist järelhooldust teha umbes 20 - 30 aastat: puhastada nõrgvett, koguda ja käidelda prügilagaasi, jälgida ladestusala vajumist kuni prügilademe stabiliseerumiseni. Järelhooldust on vaja teha ka teistes jäätmekäitluskohtades, nt. kompostimisplatsidel, laadimisjaamades ja mujal.
Jäätmehooldust korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus, kes tunneb ja oskab arvestada kohalikke olusid. Omavalitsuse korraldada on ka olmejäätmevedu. Omavalitsus kehtestab reeglid, kuidas jäätmevedu korraldada, millistele jäätmeliikidele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, määrab veopiirkonnad, vedamise sageduse jne.
Informatsiooni saamiseks oma elukohas tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole.
Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist.
Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Levinuimad jäätmete kõrvaldamise toiminguid on jäätmete ladestamine prügilatesse või jäätmete põletamine.
Jätkusuutliku arengu seisukohast peab kõige olulisem suund olema jäätmete tekke vältimine, seejärel korduskasutus, siis taaskasutus ning kõige viimase vahendina jäätmete kõrvaldamine.
