JÄÄTMED
Üks maailma tarbimisühiskonna üha süvenevaid keskkonnamuresid on elutegevus- ja tootmisjääkide hulga kiire suurenemine.
Heitmed on keskkonda heidetud mis tahes objektid, ained jne. Enamasti on need kas prügi, heitvesi vms.
Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel.
Foto: Jäätmed (ww.bioneer.ee)
Jäätmeid tekib iga päev igas inimtegevuse valdkonnas ja on saanud paratamatult üheks osaks meie elus. Et keskkond säiliks elamiskõlbulikuna ja võimalikult puhtana, on vajalik jäätmete korraldatud kogumine ja taaskasutamine.
Jäätmehooldus on valdkond, milles Eesti ei ole veel kuigi kaugele jõudnud, kuigi areng on viimastel aastatel olnud hästi kiire. Olukord ei ole kiita jäätmete taaskasutuse ega prügi keskkonnahoidliku ladestamise poolest.
Jäätmeteket tuleks eelkõige vältida või vähendada ohtlikkust ja hulka, seejärel juba tekkinud jäätmeid taaskasutada, võimaluse korral kasutada jäätmeid energia saamiseks ning alles viimase prioriteedina ladestada.
Eestis on peamiseks jäätmete kogumist ja käitlemist reguleerivaks seaduseks jäätmeseadus, mis reguleerib ka jäätmelubade andmist.
Jäätmeload on vajalikud jäätmekäitlustegevusteks (jäätmete kogumiseks, vedamiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks) ning jäätmete tekitamiseks teatud tegevusvaldkondades.
