Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel
Keskkonnaalase rahvusvahelise koostöö eesmärk on kaasa aidata keskkonnateadlikkuse kasvule, keskkonnaseisundi parandamisele ning säästva arengu põhimõtete juurutamisele nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas.
Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja seaIt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd.
Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Tugev rahvusvaheline surve on andnud tulemusi. Vaalajaht on enamikus riikides lõpetatud. Rahvusvaheline koostöö aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses.
Eesti Keskkonnaministeerium peab rahvusvahelises koostöös silmas kaht olulist aspekti:
- rahvusvahelise keskkonnakaitselise kogemuse ja riikide abi suunamine Eesti keskkonna seisundi parandamisse;
- Eesti kogemuse ning jõukohase abi jagamine huvitatud riikidega.
Keskkonnakaitselise koostöö võib jagada neljaks tasandiks:
- kahepoolne koostöö ehk koostöö riikide vahel;
- piirkondlik koostöö ehk koostöö Läänemere riikidega;
- koostöö Euroopa riikidega ja eriti Euroopa Liidu raames;
- globaalne koostöö.
Rahvusvaheline koostöö ei toimu aga kaugeltki vaid valitsuste tasemel. Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanikaaedadel, muuseumidel, õppe- ja teadusasutustel, seltsidel ja ühingutel. Eesti looduskaitsega seotud valitsusvälistest organisatsioonidest tuleks eelkõige nimetada Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti
Loodusuurijate Seltsi.
Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel, samuti Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. Tähtis koht väljapoole riigipiire suunatud looduskaitsetegevuses on rahvusvahelistel looduskaitselepetel ehk konventsioonidel, millega kaasnevad kindlad kohustused.
