Kompressorid
Tänapäeva töökojas on enamus tööriistu ja tarvikuid käitatavad suruõhuga. Tavaliselt on töökojas üks kompressor, mis suruõhku toodab ja sealt jaguneb mööda torusid suruõhk laiali iga töökoha juurde ja/või vajaliku seadme juurde. Kui töökoda on suur või on erinevate töökohtade vahel pikad maad siis kasutatakse ka mitit kompressorit. Kompressor on seade millega toodetakse algsest vähemalt kaks korda suuremat suruõhku
Töökojas kasutatav rõhk jääb vahemikku 6,5 bar kuni 8,5 bar. Sellise rõhuga on mõeldud töötama enamik pneumotööriistu.
Kompressor ei tööta kogu aeg, vaid lülitub sisse vajadusel. Kui rõhk langeb alla 6,5 bar hakkab ta tööle ja kui on saavutatud 8,5 bar rõhk siis lülitub kompressor välja. Kui kompressor töötaks pidevalt, oleks tema tootlikus väike ja eluiga suhteliselt lühike. Et kompressorist oleks kogu aeg paras rõhk olemas, on kompressorite küljes alati paisupaak.
Kasutatud pildi allikas: http://www.capsaust.com.au/Uploads/Images/el12-17(1).jpg
Paisupaak toimib rõhuakuna. Mida suurem on paisupaak, seda "harvemini" peab kompressor tööle hakkama.
Kuna me elame sellises kliimas, kus temperatuuri kõikumine on aasta jooksul kuni 70 kraadi, siis tahes tahtmata tekib paisupaaki kondents ehk vesi. Eriti on seda näha töökojas suvel hästi palavaga, kui järsku hakkab suruõhu voolikust tulema vett! Suruõhu süsteemidel on küll vahel filtrid, aga lõpmatuseni need ei aita. Niiskus rikub pneumotööriista ja võib-olla ka detaili mida just õhuga puhastasid. Et sellist olukorda ära hoida, siis tuleks aeg-ajalt kompressor seisma panna ja paisupaagi all olevast kraanist sinna kogunenud kondentsvesi välja lasta.
Kuna tegemist on masinaga siis kõik mis liigub see kulub. Kulumise
vähendamiseks on kompressori sees õli mis silindrit ja muid liikuvaid
detaile määrib. Õlivahetus välp oleneb kompressori firmast ja
suurusest. Tavaliselt tehakse seda umbes korra aastas.
Kompressori tähtsamateks andmeteks on:
väljuva gaasi rõhk (MPa);
rõhutõusuaste – kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe;
tootlikus (m3/s);
tarbitav võimsus (kW);
kasutegur – Olenevalt tüübist 50-95%.
paisupaagi maht töökojas alla 100l pole otstarbekas.
Levinumad kompressoritüübid mis on kasutusel garaaøides on kolbkompressor ja kruvi kompressor.
Kolbkompressor
Kolbkompressor töötab mõneti sarnaselt sisepõlemis mootoriga. Samamoodi on tal olemas kolb, mis liigub üles ja alla ja on olemas klapid (odavamatel ja väiksematel membraanid) mis siis kas lubavad õhku silindrisse või siis sealt välja. Kuna kolbkompressoris liiguvad detailid ja õhk surutakse silindris kokku (ratta pumpamise efekt) siis vajab see jahutust. Tüüpilise kolbkompressori tunneb ära kolvi ümber asetsevate jahutusribide järgi. Suurtematel ja tööstuslikumaltel on olemas ka eraldi jahutussärk ja jahutusvedeliku ringlus.
Kolbkompressorid on suhteliselt odavad ja seetõttu on nad kasutusel väiksemates töökodades ja kodudes.
Kolbkompressori puuduseks võib lugeda suhteliselt suurt müra töötamisel (mistõttu on kompressor töökojas tihtipeale eraldi ruumis).
Kruvikompressor
Kruvikompressori (tigukompressori) töö põhineb kahel kruvi moodi hammasrattal mis omavahel hõõrdudes suruvad õhku kokku.
Samasugust lahendust kasutatakse ka sõiduautode kompressorites, mis sarnaselt turbole suurendavad mootorisse mineva õhu kogust. (Mercedes-Benz)
Kruvikompressori eelis on see, et ta on väga vaikne võrreldes kolbkompressoriga ja tema töö on palju ühtlasem. Kuvikompressori suur miinus on aga tema hind, mis erineb kolbkompressori omast 2-3 korda. Näitena suure korraliku töökoja kolbkompressor maksab suurusjärgus 3000 eurot, samaväärne kruvikompressor aga 10 000 - 12 000 eurot. Just hinna tõttu on ta kasutusel enamasti suurtemates esindustes ja töökodades.
Suruõhu voolikud ja tööriistad ühendatakse kiirliidete abil. Suruõhu voolik asub tvaliselt töökoja seina peal rullis. Iga töökoha juures garaaøis on vähemalt üks suruõhu väljavõte erinevate tööriistade ühendamiseks.
Ohutus
Suruõhk tundub süütu ja vahva asi, aga võib olla väga ohtlik. Suruõhu juga EI TOHI MITTE KUNAGI suunata inimese poole ja veel vähem ligidalt kuhugile naha pihta lasta. Samuti peab jälgima suruõhu püstoliga puhastades kuhu lendab tolm. See ei tohi lennata inimestele silma või lämmatada ning samuti ei tohi üleskerkinud tolmuga rikkuda kliendi autot!!
Meeles võib pidada vanasõna, et kui jumal oleks tahtnud et inimene suudaks piduritolmu hingata, siis oleks ta meid sellisekd ka loonud :)
Kui suur on rõhk töökoja suruõhu süsteemis?
Mis erinevused on kolbkompressoril ja kruvikompressoril?
Lisamaterjal
.jpg){kind=link}