UV-KIIRGUS NÄOHOOLDUSES
Päikese toime põhineb kiirguse füüsikalistel, keemilistel ja bioloogilistel omadustel, mis on vajalikud nii taimedele, loomadelel kui ka inimestele. Päike annab energiat, elujõudu, tugedab immuusüsteemi, käivitab D-vitmiini sünteesi, on vajalik nii kehale kui vaimule. Maale langev päikesekiirgus koosneb:
- ultraviolettkiirgusest - mõjutab melanotsüütrakke, tekib päevitus
- infrapunakiirgusest - annab soojuse
- valguskiirgusest - annab valguse
Päikese negatiivsed toimed avalduvad kiiremini, võivad olla väga tõsised, tekkinud kahjustused lausa pöördumatud.
Joonis: UV-kiirgus ja nahk (http://www.phytostem.com/web/UVLightandSkinAging.aspx)
Pigmentatsioon
Naha värvus sõltub põhiliselt keemilisest koostisainest melaniinist. Melaniini sünteesitakse melanotsüütrakkudes ning seda nimetatakse melanogeneesiks.
Melaniini tootmine käivitub UV-kiirguse toimel. Iga protsessi toimumiseks on vaja biokatalüsaatorit ehk ensüümi. Melaniini tootmise protsessis on selleks ensüümiks türosinaas. Türosinaasi mõjul koos fotogeneesiga (valguse toimega) oksüdeerub naha proteiin türosiin, tekib nn. Dopa-aine süntees, milleks kulub 48-72 tundi. See on aeg, kui nahk pruunistub.
Melanotsüütrakud asuvad str. basales ja mingil määral ka dermise str.papillares. Iga 10. basaalkihi rakk on melanotsüüt. Melanotsüütrakud on harulised," tähe" või "ämbliku" kujulised. Harude ehk dendriitide abil on nad ühenduses teiste rakkudega. Mööda harusid väljuvad melanosoomid melanotsüütidest ehk "emarakkudest" keratinotsüüti raku kaitseks. Koos keratinotsüüdiga liiguvad üles nahapinna suunas str. corneumi rakkude vahele ja tagavad UV kiirguse kaitse nahale.
NB! MELANIINI EHK PIGMENDI KAITSE HAKKAB TOIMIMA ALLES SIIS, KUI MELANIIN ON JÕUDNUD NAHA PINNALE, STR. CORNEUMI RAKKUDE VAHELE!
Üks melanotsüütrakk varustab melanosoomidega umbes 30 keratinotsüüti. See rühm rakke moodustab melaniiniühiku. Melanotsüütrakke on tumedatel ja heledatel rassidel ühepalju, kuid tumedamatel on need suuremad ja toimivad aktiivsemalt. Melanotsüütrakkude toimingud on individuaalsed, näiteks vananedes väheneb nende hulk ja põhjamaalased on heledamad, seega kaitse UV-le on nõrgem.
Melaniini ehk pigmendi peamised ülesanded on:
- kaitsta nahka UV-kiirguse toime eest;
- karvadele, silmadele, nahale värvi anda;
- absorbeerida, hajutada ja peegeldada UV-kiirgust;
- püüda kinni UV-kiirguse tekitatud vabu radikaale.
Pigmenti on kahte liiki:
- Eumelaniin - mustjas-pruun, mida leidub nii nahas kui juustes, tema tähtsaim ülesanne on kaitse UV-kiirguse eest. Aktiivsem Aafrika rassidel.
- Feomelaniin - kollakas-pruun, mida leidub eelkõige juustes, valguse käes muudab naha tundlikuks, ei kaitse päikese eest. Leidub looduslikel punapeadel.
Need kaks liiki melaniini määravadki naha ja juuste värvi ning naha päevitumisastme.
