TERVISLIKU TOITUMISE ALUSED
Toitumine sisaldab endast toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga saadud toitainete omastamist.
Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, millest omakorda 8 liiki annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi.
Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili – mõnud ja ahvatlused, gurmaanslus, heaolu, erilised kehalised saavutused jms.
Toitumisharjumused tekivad varajases lapsepõlves ja muutuvad aastatega ha raskemini muudetavateks. Toiduvalikul on määravaks selle kättesaadavus, perekonna ja rahvuse toitumisharjumused ja toitumistavad. Lisaks sõltub toiduvalik veel inimese isiksusest, tema terviseteadlikkusest. Puudujäägid või liialdused toitumises toovad varem või hiljem kaasa häireid organismi töös.
Tervisliku toitumise eelduseks on toidu toitainelise koostise ja organismi toitainevajaduse tundmine.
Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele jne.
Inimkeha funktsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus.
Toidu väärtuslikkuse määrab toitainete kogus ja vahekord. Tänapäeval teame täpselt, kui palju erinevas eas inimesed vajavad valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel.
