Nahahaigused

You are here: Home > NAHK

NAHK

Inimese keha katab nahk. Nahk on organismi suuremaid elundeid. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 – 2 ruutmeetrit. Naise nahk on veidi õhem kui meestel - naha paksus varieerub 0,1 – 4 millimeetrini.

Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 15 – 25 % kogu keha massist (ilma nahaaluskoeta 5%).

Nahk koosneb kolmest kihist, epidermisest (marrasknahk) ja erinevatest sidekoelistest struktuuridest koosnevast dermisest (pärisnahk).  Sageli arvestatakse naha hulk ka pärisnahaalune nahaaluskude (alusnahk ehk subkuutis).

Naha juurde kuuluvad tekised ehk derivaadid on karvanääpsud, rasu- ja higinäärmed. Nahaga seotud spetsiaalsed struktuurid on küüned ja karvad.

Inimese peanahal on umbes 150 000 juuksekarva ja kogu kehal umbes 5 miljonit karvafolliikulit. Ööpäevas kasvavad juuksed umbes 0,1 – 0,5 mm. Higinäärmetega eritatakse 300 – 800 ml higi, vahel 1500 ml ja enam.

Nahk katab kogu keha pealispinda ja eraldab selle ümbritsevast keskkonnast.

Nahk mängib tähtsat rolli kaitses mikroorganismide, kuivamise, päikesevalguse ja temperatuurimuutuste vastu ning lisaks asuvad seal paljud närvilõpmed, tänu millele suudame tunda näiteks survet ja temperatuuri.

Nahka peetakse umbes 1000 miljardi bakteri peremeheks, kellest enamus on kahjutud või lausa kasulikud, kuna hoiavad eemal näiteks haigusttekitavad mikroorganisme.

Submenu

nach oben