Nahahaigused - NAHALÖÖBED

NAHALÖÖBED

Nahahaiguste korral esinevad muutused ehk lööbed (eflorestsentsid) jagatakse:

Esmased on need nahalööbed, mille tekitavad otse mingid patoloogilised protsessid.

Punetus ehk erüteem on värvuse muutus, mida põhjustab veresoonte laienemine.
Sinikus ehk tsüanoos on hapnikuga küllastumata hemoglobiini rohkusest tingitud naha või limaskestade sinakaspunane värvus.
Laik ehk maakul on väiksem, hästi piirdunud, värvilt ümbrusest erinev ning terve nahaga samas tasapinnas olev piirkond. Laik ei ole sõrmega tuntav, see on vaid näha.
Sõlmeke ehk paapul on terava otsaga, pallitaoline või lamedapinnaline, maksimaalselt umbes 5 millimeetrine sõlmeke naha pinnal.
Sõlm ehk Nodulus on paapulist suurem nahasõlm, mille läbimõõt on üle 5 mm.
Nõgeskubel ehk Urtica on kiiresti tekkiv ja kiirelt kaduv sügelev nahamuutus, kus kahvatut tursunud kohta ümbritseb punetav serv.
Villike ehk Vesicula on epidermises või selle all paiknev koevedeliku sisaldav villike (näiteks herpes). Villikesed võivad muutuda ka villiks (Bulla)
Mädavill ehk Pustula on mäda sisaldav väikevill (näiteks akne).

Teisesed nahalööbed tekivad esmaste arenemise või taandarenemise tagajärjel (tavaliselt kaasnevad nahahaigustega).

Kett ehk soomus tekib naha pinna paksenevast, irduvast kihist.
Koorik ehk Crusta tekib lööbel või haaval naha pinnale kuivanud vereplasmast, koevedelikust, ja põletikrakkudest.
Pakatis ehk ragaad on sageli valulik nahadefekt, mis võib esineda näiteks suunurkades, huultel, sõrmedel, rinnanibudel ja pärakus.
Erosioon (ohatis, marrastus on ilma armita paranev marrasknaha või limaskesta pindmine defekt.
Haavand ehk Ulcus on pärisnahka ulatuv, paranedes alati armi moodustav koedefekt.
Arm ehk Cicatrix on paranenud, pärisnahka ulatuv koekahjustus.
Lihhenisatsioon tähendab naha haiguslikku paksenemist ja karenemist.
Atroofia ehk naha kõhetumine tähendab normaalselt õhemat nahka.