AJALUGU
Tänapäeva T-särk tekkis Esimese maailmasõja ajal, kui Ameerika sõjaväelased panid tähele, et Euroopa sõdurid kandsid palavatel ja niisketel suvepäevadel mugavat ja kerget puuvillast alussärki.
Need särgid said USA-s oma lõike tõttu (T-kujuline) tuntuks kui T-särgid.
1920. aastatel muutus sõna T- särk Ameerika inglise keeles ametlikuks, sest see jõudis Merriem-Websteri sõnastikku.
Teise maailmasõja ajal kuulus T-särk aluspesuna nii Ameerika mereväelaste kuika muude sõjaväelaste standardvarustusse. Alguses peeti T-särki aluspesuks. John Wayne,
Marlon Brando ja James Dean Øokeerisid vaatajaid, kui end televisioonis nn. aluspesus näitasid. Ka eraelus kandsid nad meelsasti T-särki, teksasid ja nahktagi, mille järgi neid aeg-ajalt mässajateks kutsuti.
1951. aastal köitis T-särgis Marlon Brando kinokülastajaid filmis „ Tramm nimega iha“, James Dean muutis aga filmis „ Põhjuseta mässaja“ T-särgi mässumeelsete noorte sümboliks.
Täiesti erilise rolli andis T-särgile ameerika näitlejanna Jean Seberg Jean-Luc Godardi filmis „Viimsel hingetõmbel” 1959, kus ta kandis ajalehti müüva tüdrukuna T-särki kirjaga Herald Tribune.
Pariisis trükitud ingliskeelse ajalehe nimega filmisärk viis seni moeka kehakatte osa mänginud T-särgi uuele sotsiaalsele tasandile – sellest oli saanud sõnumikandja ja meedium.
Edasi läkski T-särgi elu kiireks, värviliseks ja huvitavaks ning näitama kuuluvust ja hoiakuid.
Eelkõige hipide liikumine tõi kaasa T-särkidel rahu ja armastuse sõnumiteedastamise, selle abil reklaamiti oma kaupu, toetati rahu, protestiti rassismi vastu, propageeriti anarhismi. Sealt edasi levis T-särk kiiresti moetööstusesse,reklaamivaldkonda, poliitikasse, kunsti, suveniiriärisse.
Poliitikas hakati kasutama T-särke nii valimiskampaaniates, meeleavaldustelja rahvakogunemistel, streikidel, rahvusvaheliste organisatsioonide sõnumite levitamisel jne, kõike seda võimaldas siiditrükitehnika laialdane levik.
Tõenäoliselt kuulsaim poliitiline tegelane, keda on T-särkidel reprodutseeritud, on Ernesto Guevara, rohkem tuntud kui Che Guevara.
Tänasel päeval küll peamiselt suveniiritööstuses, 1960 jäädvustatud Che Guevara portreega särke võib kohata pea kõikjal maailmas, kus müüakse T-särke.
Suveniirsärkide laiem levik sai samuti alguse Ameerikast. 1976 töötas kunstnik Milton Glaser välja logo I love NY, kus sõna love on asendatud südamega. See sai kiiresti Ameerika sümboliks ning on üks populaarsemaid ja enim kopeeritud sõnumeid T-särgi ajaloos.
Üks esimesi reklaami otstarbega T-särgi kampaaniaid tehti Ameerikas 1939. aastal filmitööstuse poolt, kui kompanii Metro-Goldwyn-Mayer mõistis T-särgi suurt potentsiaali reklaamikanalina. Särke kasutati ühe esimese värvifilmi, hiljem kultusfilmiks saanud Wizard of Oz lansseerimisel. Kummalisel kombel möödus rohkem kui paarkümmend aastat, enne kui suured firmad võtsid T-särgi laiemalt kasutusele oma reklaamikanalina.
Alles 1960-ndate keskel hakkasid paljud firmad (Martini, Xerox, Cinzano, Playboy, Marlboro, McDonalds jne) Ameerika suurima õlletootja Budweiseri eeskujul särkidele trükkima oma firma logosi.
