Mikrobioloogia

You are here: Home > VIROLOOGIA

VIROLOOGIA

Viroloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib viirusi. Viirused, kui väikseimad osakesed on mõjutanud kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja ka inimestel. Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 - 0,3 μm

Viiruste definitsioone on mitmeid:

  • Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.
  • Viirused on nukleiinhapete (DNA või RNA) ja valkude kompleksid.
  • Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta, ainult elusates rakkudes paljunevad bioloogilised objektid.

Väljaspool rakku eksisteerivad viirused ainevahetuseslikult inertsete viirusosakestena ehk virioonina ega ole võimelised iseseisvalt paljunema.

Joonis. Viirusosakesed (http://www.virology.ws/2009/03/06/virus-images-at-viperdb/)

Loodusest on leitud ka teisi viirustega sarnaseid rakkudes isepaljunevaid geneetilisi objekte:

  • Bakteriaalsed plasmiidid on sarnaselt viirustega rakus genoomina, mis on võimeline ainult elusrakkudes paljunema. Väljaspool rakke nad elada ei saa.
  • Virusoidid ehk sateliitviirused on viiruste parasiidid (paljunevad ainult koos viirusega). 
  • Viroidid on ilma valgulise katteta nakkuslikud RNA rõngasmolekulid.
  • Priionid on nakkuslikud valgu molekulid, mis põhjustavad neurodegeneratiivseid haigusi (aju taandarengut).

Submenu

nach oben