MIKROFLOORA
Organismide sees ja välispinnal elab alati väga palju (hinnanguliselt 2-3 kg) erinevaid mikroorganisme, mis moodustavad organismi normaalse mikrofloora.
Inimese normaalne mikrofloora ehk mikrobioota on väga keeruline ökosüsteem, mis koosneb umbes 1014 erinevast mikroobist.
Erinevate organite mikroflooras saab eristada püsi- ehk residentmikrofloorat (ehk normaalne mikrofloora) ja transiitmikrofloorat (ehk keskkonnast kontaktide kaudu organismi sattuvad mikroorganismid).
Enamik inimese mikroobe asub soolestikus (kõige enam jämesooles), kuid normaalne mikrofloora on olemas ka suguteedes, suus, hingamisteedes, nahal ja mujal.
Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Näiteks sõltub jämesoole normaalne mikrofloora inimese east ja toidust, mida tarvitatakse. Peamiselt leidub soolestikus bifidobakterid, bakteroide, piimhappebakterid ja soolekepikesi. Samas võivad nad osaleda ka haiguste tekkes.
Normaalne mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene rinne. Ta kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele.
Lisaks tegeleb normaalne mikrofloora valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustamisega, kasulike bioaktiivsete ainete (vitamiinid, hormoonid (üle 20 erineva), fermendid, immuunsüsteemi elemendid jne.) väljatöötamisega, toksiinide ja kahjulike ainete neutraliseerimisega, hoiab normaalsena kolesteroolitaset veres, gaasisisaldust soolestikus, tagab ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu stabiilsuse, takistab kivide moodustumist organites ja isegi vähihaiguste teket.
Mikroobivabade loomade uurimine on näidanud, et nad on väga vastuvõtlikud haigustele, sest nende immuunsüsteem on nõrgalt arenenud.
