BIOTSIIDID
Biotsiidideks nimetatakse mikroobide normaalset elutegevust häirivaid või neid surmavaid väliskeskkonna faktoreid. Vastavalt nende olemusele, toimekeskkonnale, toimeajale, toime iseloomule ja mikroobi liigile võivad nad põhjustada mikroobide kasvu ja paljunemise lakkamise või surma.
Mikroobistaatiline toime on faktoritel, millel on võime pärssida mikroobide paljunemist (mikroobi elutegevus ajutiselt peatub).
Mikroobitsiidne toime on faktoritel, mis hävitavad mikroobe.
Biotsiidid jagunevad:
- füüsikalised biotsiidid
- keemilised biotsiidid
- bioloogilised biotsiidid
Füüsikalised biotsiidid
Füüsikalised biotsiidid on väliskeskkonna faktorid, mis mõjutavad bakterite normaalset elutegevust. Näiteks:
- temperatuur
- kuivamine
- valgus
- ultraviolett- ja ioniseeriv kiirgus
- filtreerimine
- atmosfäärirõhk ja osmootne rõhk
- pH toime
Keemilised biotsiidid
Keemilised ühendid, mida kasutatakse mikroobide hävitamiseks organismis peavad olema selektiivse mikroobi vastase toimega, st. säästma organismi rakke. Keemilised biotsiidid on erineva toimeaktiivsusega:
- kõrge antimikroobse toimega ained (on võimelised hävitama ka mikroobide eoseid)
- keskmise antimikroobse toimega ained (hävitavad mikroobe, kui enamasti eoseid ei hävita)
- madala antimikroobse toimega ained (mõjuvad vegetatiivsetele vormidele)
Bioloogilised biotsiidid
Tegemist on mikroobide üksteist hävitava vastastikuse toimega. Mikroobide omavahelised suhted võivad olla üksteise elutegevust soodustavad ehk sünergistlikud või pärssivad ehk antagonistlikud.
