SISSEJUHATUS
- Anatoomia on õpetus organismide ehitusest.
- Füsioloogia on õpetus organismide normaalsest talitlusest.
Näiteks on „süda” anatoomiline termin, aga „vereringe” füsioloogiline termin. Kui vaadeldakse haiget organismi, siis on tegemist patoloogilise anatoomia ja patoloogilise füsioloogiaga ehk patofüsioloogia harudega.
-
Inimese anatoomia on teadus, mis uurib inimese keha kuju ja ehitust nende arenemise ning kuju ja funktsiooni vastavuse seisukohast.
Loomariigi süsteemis kuulub inimene (liiginimetusega Homo sapiens) imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi ning inimlaste sugukonda.
Inimeste lähimateks sugulasteks on inimahvid. Inimene ja ahvid põlvnevad samadest esiisadest. Inimahvid kujutavad endast sugupuu ühise tüve erinevaid harusid. Nagu ahv nii on ka inimene loomult peamiselt troopika päevase aja olend. Kuuma ilmastikuga kohanemine on talle suhteliselt kerge, kuid külmas kliimas elamine ei õnnestu ilma abivahenditeta. Sarnaselt inimahvidega on ka inimesel hea värvitajuvõime. Biokeemilised võrdlevad uuringud on näidanud, et inimese lähim elus olev sugulane on Øimpans. Inimeste sarnasus inimahvidega avaldub: kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (sarnasus on umbes 98 %). Inimese ontogeneesi peamisi erinevusi teiste imetajate ontogeneesist, on arengu aeglustumine ja pidurdumine.
Inimese olulisemad erinevused inimahvidest on seotud eelkõige mõtlemis- ja kõnevõimega.