SEEDENÄÄRMED
Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed.
Süljenäärmed. Suuõõnde avanevad näärmed jaotatakse suuruse järgi väikesteks ja suurteks süljenäärmeteks. Inimesel esineb 3 paari suuri süljenäärmeid. Nendeks on: parotiid- ehk kõrvasüljenäärmed, sublingvaal- ehk keelealused süljenäärmed, submandibulaar- ehk alalõuaalused süljenäärmed. Süljenäärmed eritavad sülge, mis muudab toidu libedaks; lahustab toitu, et tunneks maitset; hävitab baktereid; alustab süsivesikute seedimist.
Kõhunääre ehk pankreas on ca 15 cm pikkune koeline pirniviilutaoline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena. Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Teiseks pankrease ülesandeks on organismi suhkrujaotust ja -kasutamist kontrolliva insuliini tootmine.
Sapipõis on ühismaksajuha väljasopistus. Sapp on umbes 50 ml mahtuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide ja liigub sealt edasi soolde. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist.
