LUUSTIK
Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumisselundkond, mis hõlmab luustikku ja lihastikku. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa.
Õpetust luudest nimetatakse osteoloogiaks. Vastsündinu kehas on üle 300 luu. Hiljem kasvab osa luid omavahel kokku, nii, et täiskasvanu kehas on umbes 220 luud. Iga luu (os) on keeruka ehitusega iseseisev elund.
Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest, mis on luust pehmem ja painduvam. Elastne kõhrkude hõlbustab sündimist ja tagab luude arengu ning kasvu. Lastel on pikkade luude otsas kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Lapse kasvades asendub suurem osa kõhrkoest luukoega, st toimub luustumine. Kuna täiskasvanutel on kõhrelise kasvuvööndi asemel luukude, siis nende luud enam ei kasva (tüdrukutel harilikult kiiremini kui poistel). Luud kasvavad tavaliselt kuni kahekümnenda eluaastani, sest selleks ajaks on luustumine lõppenud. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumisoolad ja vitamiin D.
- Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda.
- Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses
