Anatoomia ja füsioloogia massööridele

You are here: Home > HINGAMISELUNDKOND > RINNAKELME JA KESKSEINAD

RINNAKELME JA KESKSEINAD

Rinnakelme e. pleura on sile, läikiv, õhuke membraanitaoline serooskelme, koosneb sidekoest ja on pleuraõõne pool kaetud mesoteelrakkude kihiga; rakkude valendikupoolne pind on varustatud mikrohattudega.

Eristatakse kahte lestet:

  • Parietaalne e. seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid
  • Vistseraalne pleura e. kopsupleura – katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse

Rinnakelme (http://catalog.nucleusinc.com/generateexhibit.php?ID=7128)

Parietaalne pleura vooderdab seestpoolt kogu rindkereõõnt (kaasa arvatud diafragmakupleid rindkereõõne poolt) ja läheb kopsujuurte piirkonnas jätkuvalt üle vistseraalseks pleuraks (kopsupleuraks), mis katab pealispinnal kopse olles kopsudega tihedalt liitunud. Parietaalne pleura jaguneb koha järgi, millises osas ta rinnaõõne seina katab: vahelihasmine pleura, roidmine pleura, keskseinandmine pleura.

Rinnakelmeõõs e. pleuraõõs on  inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna pleuralestmed on kontaktis teineteisega: seinmine pleura ulatub vastu kopsupleurat, (on liibunud) kuid ei ole normaalselt sellega liitunud võimaldades libisevat liikumist. Pleuralestmete “määrimiseks” leidub pleuraõõnes kokku ca 30 ml pleuravedelikku. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk.

Mediastiinum ehk keskseinand on rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, tüümus ehk harkelund ja lümfisõlmed.


 

nach oben