KOPSUD
Kopsud (plmones) on paariselund, mis täidavad suurema osa rindkereõõnest.
Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga.
Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik. Kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks. Kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest, mis lõpevad alveooliga.
Bronhid on õhukeseseinalised torukesed, mille seinas olev lihaskiht on seest vooderdatud õrna limaskestaga. Limaskest kaitseb organismi tolmu, bakterite jm eest lima tekkega, mille rakuripsmed tasapisi kopsudest eemaldavad.
Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. Kops sisaldab umbes 300 miljonit alveooli. Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel.
Kopsude töö on hingamine. Bronhide ehk kopsutorukeste kaudu liigub sissehingatav hapnikurohke õhk alveoolidesse ehk õhukotikestesse, kus toimub gaaside (hapniku ja süsihappegaasi) vahetus. Alveoolides imendub hapnik verre ja organismis moodustanud süsihappegaas verest alveoolidesse ja hingatakse välja. Alveoolid suurendavad kopsupinda märkimisväärselt, sellepärast toimub hapniku ja süsinikdioksiidi vahetus kiiresti ja tõhusalt. Kui saaks mõlema kopsu kõigi alveoolide pinnalaotust kõrvuti asetada, oleks nende pindala võrdväärne tenniseväljaku omaga.
