HINGAMISTEED
Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid.
Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis osaliselt koosneb luust ja osaliselt kõhrest. Ninaõõnt vooderdavas limaskestas on palju veresooni. Viimased varustavad limaskeste rikkalikult verega, mis seda soojendavad.
Ninaõõs on eest avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete ehk koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga. Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgmiselt asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked. Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega. Urgete seinad on samuti vooderdatud limaskestaga, mis on ninaõõne limaskesta jätkuks.
Neel suunab õhu kõrisse.
Kõri paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelalüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr.
Hingetoru ehk trahhea on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru on täiskasvanul 9–15 cm pikkune ja 1,5–2,7 cm läbimõõduga torujas elund, mida mööda jõuab õhk kopsudesse.
Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine.
