Veerelaagrite markeering, valik ja tõrked.
Verelaagrite markeering
Mõningate veerelaagrite markeeringu ja põhiparameetritega saate
tutvuda allpool:
Veerelaagrite valik
Laagritüüpi valides tuleb silmas pidada
a) koormuse suunda ja iseloomu,
b) töökeskkonda (temperatuur, keemiline agressiivsus),
c) laagerdusele esitatavaid erinõudeid (seaduvust, võlli
paisumisvõimalust, laagrilõtku reguleeritavust jms.) ja
d) laagrivõru pöörlemissagedust.
Konkreetset laagrit iseloomustab maksimaalne lubatav pöörlemissagedus,
mis sõltub laagri täpsusklassist ja tüübist (kuullaagreil reeglina suurem
kui samagabariitsel rull-laagril) ning määrde liigist (õliga määrides
1,2…1,5 korda suurem kui plastset määret kasutades). Eeltoodud
asjaoludest sõltub lisaks laagri tüübile mõnikord ka tema täpsusklass.
Laagri nimimõõtme ja gabariitide valik sõltub vajatavast tööressursist,
laagrile mõjuvast koormusest ja võru (selleks võib olla nii sise- kui ka
välisvõru) pöörlemissagedusest. Kui n ≥ 1 p/min, valitakse laager
lähtudes tema dünaamilisest kandevõimest C, kui aga n < 1 p/min või ta
ei pöörlegi (näit. kraanakonksu tugilaager), siis lähtudes laagri staatilisest
kandevõimest Co. Nii C kui ka Co väärtusi saab laagrikataloogidest.
Vajalik on, et arvutuslik kandevõime ei oleks kataloogis toodust suurem.
Arvutuslik dünaamiline kandevõime sõltub nii laagrile mõjuvast
koormusest kui soovitavast tööressursist: koormuse muutudes N korda,
muutub tööressurss koguni N3
korda (näit. koormuse suurenedes 2 korda,
väheneb ressurss 23
= 8 korda).
Veerelaagerduste kujundamine
Laagerduste kujundamisel tuleb kinni pidada reegleist, mis välistavad
lisakoormuste tekke. Tähtsamad neist on:
!" telgkoormuse vastuvõtuks tuleb fikseerida vaid üks (reeglina
radiaalselt vähimkoormatud) laager, ülejäänud aga jätta “ujuvaiks”
(joon. 8 parempoolne laager). Erandiks on laagerdused radiaal-
tugilaagritega (joon. 14 a ja b), mil kumbki erisuunas orienteeritud
laager saab vastu võtta vaid ühesuunalist telgkoormust;
!" laagrite samateljelisuse tagamiseks tuleb masinakeres asuvad
laagripesad töödelda ühe läbimiga; selle võimaluse puudumisel (näit.
pika võlli laagrid toetuvad erinevatele alustele) tuleb kasutada
seaduvaid laagreid (joon. 14 c);
!" kasutades radiaal-tugilaagreid, eelistada variante, mil võlli
temperatuurilisel paisumisel seda kompenseerib laagrilõtku
suurenemine (joon. 14 a); vastupidisel juhul ähvardab laagrite
kinnikiilumine (joon. 14 b);
Veerelaagrite tõrked
Levinuim tõrkepõhjus on veerepindade väsimuskulumine (piting, vt.
joon. 4, II osa pt. 1). Vaegmäärimisel võib esineda separaatori ja
veerekehade vahelist sööbekulumist, tolmuses keskkonnas töötamisel ja
laagerduse ebapiisaval tihendamisel veel ka abrasiivkulumist.
Laagridetailide purunemist tuleb ette suhteliselt harva, tüüpiliseim on see
separaatoril. Võrude ja veerekehade purunemisi esineb peamiselt siis, kui
koormus mingil põhjusel kontsentreerub vaid ühele veerekehale (eriti
veel, kui koormus on löögiline). Rull-laagreil võivad puruneda võlli
ülemäärasel läbipaindel võrude tugiservad, kuna koormus kontsentreerub
teatud punkti.
Kirjeldatud näiteist on laagri tööressursi prognoosimisega seostatav vaid
väsimuskulumine. Väljakujunenud laagriressursid on toodud tabelis .
