SISSEJUHATUS
" Masinaehitus on klassikaline inseneriala, mille saja aasta jooksul kogetud teadmised ja oskused ikka veel kehtivad. Professor Priidu Pukk Stockholmi Tehnikaülikoolist on tõdenud: arvuti seljas ei saa sõita, samas võib sõidukis olla kümneid arvuteid. Masinaehitus on olnud meie tööstuse edukamaid külgi, hetkel vast enam mitte. Samal ajal Soomes ja Rootsis on see jätkuvalt laienev ärisuund. Soomes leiutatakse 40 korda rohkem uut kui meil. Vene turu äralangemisega killunes tootmine lääne pisidetailide allettevõtjaks. Eesti masinatööstuses on 90% pisi- (alla 10) ja väikeettevõtted (alla 50 töötaja)....
... Jätkamine tulevikus vaid odava allettevõtlusega pulgatreimise ja juhtmeotsikustamisega paneb meid konkureerima arengumaade odava tööjõuga. See konkurents pole võidetav. Varem või hiljem viiakse selline tootmine itta ja lõunasse. Innovaatiline omatoodang on võimalik: siis me konkureerime kindla peale arenenud maailmaga. Meie ajupotentsiaal on olemas, kui me seda vaid teadvustame. Just sellele peab olema orienteeritud ka mehaanikainseneride ettevalmistus. Neile tuleb sisendada selge tulevikunägemus, usk oma loomevõimesse."
Masinaehitus annab leiva ja arendab loovust.
Tiit Tiidemann
Tallinna Tehnikakõrgkooli professor
Selle artikli lõikudega on täpselt ära määratletud hetkeolukord Eesti masinatööstuses. Kakskümmend aastat peale NSVL lagunemist ei ole suudetud Eesti Vabariigis taastada praktiliselt ühtegi tootmist tolle aja tasemele. Puudub suur turg. Konkurents EU - s on ebavõrdses seisus. Oleme oma maale lasknud kõik , kes on siia tahtnud tulla oma reostava, odavat tööjõudu vajava allhanke tootmisega ja kaubaga. Samal ajal tunnetame igal sammul, et n.ö. "võrdses liidus" ei taha meid oma turul keegi näha... . Rääkimata toetustest tootmisele. Tihti oleme jäänud kaotajaks tõlkides liiga püüdlikult EU dokumente ja täites Brüsselist tulnud soovitusi "saksa täpsusega".
Jälgides tänaseid arenguid EU - s, võib juhtuda, et oleme lõpuks samasugustel alustel EU liidus kui NSVL ajal. Ühest küljest nagu kaotaksime suveräänsuse, kuid tootmise seisukohalt oleks see meile pääsemine. Kaoks konkurents erinevate väikeste EU liikmete vahel. Lihtsalt Brüsselist pannakse paika, mis toodangut ja mis mahus iga EU liidu (-vabariigi) liige toodab ja kes seda ostma peab. Tagatakse toodete eksport väljaspoole EU liikmesmaid. Hakatakse tsentraliseeritult tegelema jälle eriala spetsialistide koolitamisega. Vaadates laia maailma, on eestlased võimelised õppima ja arenema väga konkurentsivõimelisteks spetsialistideks.
Olen püüdnud oma e - kursustega igati kaasa aidata sellele protsessile andes edasi Pärnu Kutsehariduskeskuses algteadmisi "Materjaliõpetusest", "Tehnoloogiaülesannetest". Kolleegide abiga olen repositooriumist saanud materjale õppemoodulitele "Tehniline joonestamine" ja "Istud, tolerantsid ning tehniline mõõtmine". E - õpe on andnud võimaluse vähendada koormust auditoorsel õppel. Hindamiskriteeriumid on läbipaistvamad ja selgemad. Õpilased õpivad iseseisvalt tööd tegema.
Püüan järjest parema kvaliteediga saada valmis uusi õppematerjale. Antud juhul "Masinaelemendid ja koostetööd" ning tulevikus on planeeritud "Masinjoonestamine" , mis peaks puudutama ka teemasid CAD/CAM joonestamise ja programmeerimise alustest CNC universaalpinkidele.
Edasine sõltub juba õppijatest enestest. Tavaliselt peaks õpingud peale kutsehariduse omandamist jätkuma kõrgkoolides TTÜ -s , TTK - s, ... .
Lugupidamisega Lembit Miil
Pärnu KHK, kutseõpetaja
