Eesti ürglooduse raamat
Eesti Ürglooduse Raamatu koostamise eesmärk on registreerida kõik tähelepanuväärivamad geoloogilised objektid üle Eesti, alustades rändrahnudest ja lõpetades meteoriidikraatritega. Raamatu loomist alustati geoloogiakandidaadi Herbert Viidingu eestvedamisel 80-ndatel aastatel.
Foto: Allan Lorents
Laialdast rakenduslikku tähendust omav andmebaas fikseerib ühelt poolt praeguse olukorra, kuid aitab paremini mõista ka Eesti alal aegkondade vältel toimunud muutusi. Kunagi asus Eesti hoopiski lõunanabal ja pidi oma praeguste koordinaatideni jõudmiseks läbi tegema pika rännaku.
Eesti Ürglooduse Raamat koosneb 17 köitest (15 maakonda, Tallinn ja militaaralade lisaköide) üldmahuga ligikaudu 6500 lk. Neis on registreeritud 2528 loodusmälestist, nende seas aluspõhjalisi paljandeid ja koopaid 277, pinnavorme (sealhulgas karstivorme) 269, allikaid 222, järvi 76, soid 73, rändrahne ja kivikülve 1600. Töö raamatuga jätkub. Täieneb andmebaas ning on alanud objektide kategoriseerimine tähtsuse järgi.
Tutvu Eesti Ürglooduse Raamtu objektidega ning Eestimaa suurte kividega.
Ülesanne: Otsi Eesti Ürglooduse Raamatu objektide hulgast kolm objekti, mis asuvad sinu kodule kõige lähemal.
