Maastike koormustaluvus
Oluline on silmas pidada, et erinevate maastike koormustaluvus on väga erinev. Koormustaluvus on selline koosluse kasutuskoormus, mida see suudab taluda senist tootlikkust ja omadusi säilitades.
Foto: Allan Lorents
Näiteid loodusmaastike tallamiskindlusest:
-
Sood – ei talu üldse koormusi mida tekitavad pinnasele sellel liikuvad matkagrupid. Vajalik laudteede ehitamine. Siia kuuluvad madal-, siirde- ja kõrgsood.
-
Metsad – koormustaluvus sõltub väga suurel määral selle kasvukohatüübist. Vahe võib olla ligi kolmekümnekordne. Praktiliselt ei talu tallamist samblikumännikud. Vajalik laudteede ehitamine ja juhtida see üle koosluse ääreala. Õrnad on ka mitmed lookooslused.
-
Rannikualad – kooslustest on siin levinud liiva- ja kivirannad ning rannaniidud. Enim tuleb tähelepanu pöörata liivastele randadele, sest sealsed kooslused (eriti valged, hallid ja pruunid luited) ei talu tallamist. Rada tuleks juhtida tundlikumatest ja esinduslikematest aladest mööda või rajada laudtee.
-
Niidud – suhteliselt tallamiskindlad v.a. lamminiidud ja osaliselt looniidud. Peab jälgima, millises kasutuses on need alad ja vastavalt sellele käituma radade rajamisel. Näiteks puisniidud, mis on põllumajanduses kasutuses, sealt rada läbi viia ei tohi.
Kasutuskoormuse reguleerimise aluseks peaks olema ala strateegiline tsoneering, milles määratletakse inimeste liikumiste suhtes tundlikud kohad. Sõltuvalt kasutuskoormuse reguleerimise aktuaalsusest on võimalik looduse kaitseks kasutada:
-
külastajate hajutamist-jaotamist;
-
külastajate arvu või külastusviiside piiramist alal või selle osal (ajaline,
-
mahuline, selektiivne st. kindlatele sihtrühmadele vastava spetsialisti
-
juhendamisel.);
-
erandjuhul raja sulgemist ökosüsteemide taastumiseni.
