TAIME- JA LOOMARAKK
Taimerakus ehituses leidub: rakku ümbritsev rakukest, rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum ning selle sees olevast tuumakesed, kloroplastid, lüsosoomid, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasma võrgustikt, tsentraalvakuool ja mitokondrid.
Loomarakus ehituses leidub: rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum ning selle sees olevast tuumakesed, lüsosoomid, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, tsentrosoom, vakuoolid ja mitokondrid.
Joonis. Looma- ja taimeraku ehitus (http://leavingbio.net/cell%20structure_files/cell%20structure.htm#top)
Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Raku membraanid koosnevad lipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest.
Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
Ainete transport läbi rakumembraani:
Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained. On aktiivne ja passiivne transport: aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte.
Membraani ehituses olevad transportvalgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid ainult kindlaid ühendeid. Selleks vajatakse täiendavat energiat, mida saadakse energiarikastest ühenditest (makroenergilised).Fagotsütoos - suured makromolekulid ei läbi rakumembraani, vaid aineosakesed sopistuvad membraani sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Siis lisanduvad põiekesse ensüümid, mis aineid lagundavad (näiteks toituvad amööbid fagotsütoosi teel)
Pinotsütoos – selle käigus omastab rakk vedelikus lahustunud aineid.
Mõned ained (vesi, gaasid, etanool) liiguvad läbi membraani difusiooni ja osmoosi teel (imbuvad) – see ongi passiivne transport.Raku infovahetus väliskeskkonnaga:
Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisis reaktsioone, mille tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele.
Lisaks membraanile on taimerakul rakukest, mis koosneb peamiselt tselluloosist, pektiinist, ligniinist ja mõningatest teistest keeruka ehitusega orgaanilistest ühenditest.
Rakkude sisemus on täidetud poolvedela plasmataolise ainega, mida nimetatakse tsütoplasmaks. Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi, milles on lahustundu nii anorgaanilisi kui ka madalamolekulaarseid orgaanilisi aineid.
Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks.
Igas eukarüootsel rakul on tuum koos tuumakestega. Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda. Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Enamasti on igas rakus üks tuum, kuid näiteks kingloomal on kaks tuuma ja vöötlihasrakk on hulktuumne.
Rakutuum kordineerib rakus kõiki raku talitlusi. Tuumas on üks või mitu tuumakest – need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees. Raku tuumas paiknevates tuumakestes moodustuvad ribosoomid ning sünteesitakse ribosoomide RNA-d.
Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Kromosoomid koosnevad DNA molekulist ja valkudest (histoonidest). Kromosoomid on mikroskoobis nähtavad vaid raku jagunemise ajal, muidu esinevad nad imepeenikeste pikkade niitidena - kromatiinina.
Endoplastiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalid ja nende laiendid (tsisternid). Eristatakse siledat ja karedat tsütoplasmavõrgustikku. Neis toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega.
Ribosoomid esinevad karedal ER-l, tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Ribosoom koosneb kahest allüksusest - väikesest ja suurest - mõlemad omakorda koosnevad valgust ja rRNA-st. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi (valkude süntees).
Lüsosoom on ühe membraaniga ümbritsetud põieke, mis hoiab endas erinevaid makromolekule.
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse (lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani uuendamises).
Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondri põhiliseks ülesandeks on raku varustamine energiaga.
Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem, mis tagab raku kindla kuju. Organellid on rakus pidevalt liikumises tänu tsütoskeletile. Samuti on tänu tsütoskeletile võimalik fago- ja pinotsütoos ning näiteks amööbi liikumine. See võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani, ER-i ja rakuorganelle. Liikumine toimub tänu valkude muutustele, mis põhjustavad fibrillide pikenemist või lühenemist.
Tsütoskeleti hulka kuulub ka tsentrosoom, mis koosneb kahest ristiolevast tsentrioolist. Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses. See osaleb kääviniitide moodustamisel raku jagunemise ajal.
Plastiidid on ainuomakesed ainult taimerakkudel. Vastavalt pigmentide värvusele eristatakse kolme rühma:
- Rohelised ehk kloroplastid - nad on kaetud kahe membraaniga, ülesanne on fotosüntees (orgaanilise aine tootmine).
- Värvusetud ehk leukoplastid - nende ehituses pigmente ei leidu, nad sisaldavad varuaineid.
- Kollased ja punased ehk kromoplastid - nad sarnanevad oma ehituselt kloroplastiga. Põhiline erinevus tuleneb stroomast paiknevate membraanidest ja pigmentide (karotinoidide) sisaldusest. Neil on tähelepanu äratav või ligimeelitav ülesanne.
Vakuoolid võivad täita mitmeid erinevaid ülesandedi - olla vee talletajateks, sinna saavad koguneda ka varuained, mis on kasutatavad raku hilisematel elujärgedel. Vahel leidub vakuoolides ka mürgiseid aineid, näiteks oopium ja kautØuk.
Noores taimerakus on mitu vakuooli, vananedes rakus need ühinevad ja moodustavad ühe suure tsentruaalvakuooli. Tsentruaalvakuooli sisaldavad ainult taimerakud.
