Seente tähtsus
Mõned seeneliigi poolt eristatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juures sümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite.
Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Lagunemise käigus muundatakse orgaanilised ained järk-järgult lihtsamateks aineteks.
Seened on bakterite kõrval ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada peamiselt kõigil toiduainetel.
Mükoriisa
Mükoriisaks ehk seenejuureks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisaseened aitavad taimedel hankida eluks vajaliku vett ja toitaineid ja kaitsevad neid juureparasiitide eest. Seen aga saab taimelt kasvuks vajalike orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakude ühisstruktuurid. See võimaldab taimedel paremini hankida eluks vajalike toitaineid. Mikroskoopilise seenehüüfi kontakt mullaga on parem ja seeneniidistik levib suuremale alale kui tavaliselt.
Samblik
Teine seentega vastastikku kasulikku kooselu vorm on seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahel moodustuv samblik. Samblikud jagatakse nende vegetatiivse keha ehk talluse ehituse järgi koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Samblikel on oluline roll mullatekkel ja mulla varustamisel lämmastikuga ning lisaks sellele on ta ka paljudele loomadele toiduks.
Seenemürgitused
- Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis levinud mürkseen on valge kärbseseen. Valge kärbseseene mürgitunnused ilmnevad ales 12 - 24 h. möödudes. Tunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine.
- Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke.
- Lisaks seenemürgitustele põhjustavad seened inimesele ka nakkushaigusi nn. mükoose.
Majavamm
Majavamm on üks ohtlikeim puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Eestis võib looduses kohata-metsavammi.
Majavammi vältimiseks peavad ruumid olema hästi ventileeritud ja puitkonstruktsioonidesse ei tohi koguneda niiskust. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest või esimese korruse puitpõrandast.
