SEENED
Seente hulka kuuluvad palju erineva välisehitusega hulk- ja üherakulised organismid. Seeni võime leida igalt poolt, nad kasvavad mullas, vees, taimedel ja loomadel sees ning välispinnal. Liike on umbes 1,5 miljonit. Nad paljunevad, kasvavad ja arenevad kiiresti.
- Kõik seened on eukarüoodid – nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma.
- Kõik seened on heterotroofid – nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.
Seened kes toituvad surnud organismide kudedest nimetatakse saprotroofideks. Saprotroofid on üldises looduse aineringes väga tähtsad kuna lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele organismidele kättesaadavateks ühenditeks. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu nimetatakse neid biotroofideks. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka teiste organismidega vastastikku kasulikku kooselu omavad seened (sümbiondid).
Seenekeha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.
Joonis. Seene hüüfi ehitus (http://www.fungionline.org.uk/3hyphae/1hypha_ultra.html)
Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Taimede ja protistide rakukestad koosnevad peamiselt tselluloosist, aga seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Kitiin on polüsahhariid, millest koosneb näiteks ka lülijalgsete eksoskelett. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev plasmamembraan on tavaliselt küllalt õhukesed. Õhuke rakukest ja plasmamembraan hõlbustavad toitainete liikumist seenerakku ning vajalike ensüümide eritamist väliskeskkonda.
Seened paljunevadpeamiselt eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Osal seentest arenevad eosed sugulisel teel viljakehades.
