BAKTERID
Bakterid on kõige pisemad (mikroskoopilised) ainuraksed, eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks.
Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga, esinevad üksikult või ahelatena.
Joonis. Bakteriraku ehitus (http://micro.magnet.fsu.edu/cells/bacteriacell.html)
Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga (kuid mõnel ka kaks membraani), mis koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile.
Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni. Kest võib olla varustatud piilide ehk karvakestega või viburiga. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad.
Mõnel bakteril eritab kest veel lima, millest moodustub limakapsel, mis on nii kaitseks kui hõlbustab liikumist.
Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud - patogeensed bakterid, sest nad põhjustavad haigusi (näiteks botulism, difteeria, teetanus), mis võivad lõppeda ka surmaga. Nad eritavad väliskeskkonda mürkaineid - bakteritoksiine.
Bakteritel puudub tuum – seda asendab nukleoid ehk tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom. See koosneb DNA molekulist, millel ei ole vabu otsi. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuni 6 tuhandeni.
Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks.
Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks või kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks.
Eeltuumsete rakkude sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoom ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritel – aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda)
Bakterid paljunevad pooldumisega – sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Bakterite paljunemine toimub kiirelt (looduses korra ööpäevas, kuid laboris umbes 1-2 tunni või ka 20 minuti järel: näiteks soolekepike).
Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis moodustavad spoore – elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, ainevahetus on aeglustunud. Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja ka keetmist. Kui spoor sattub sobivasse keskkonda, siis bakter väljub spoorikestast ja elutegevus taastub. Ühest spoorist areneb hiljem ainult üks bakter.
